Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
kalanikka K-Ahl. L M Lu (P), g kalanikaa M Lu
1. kalamees, kalastaja, kalur | vn рыболов, рыбак
M üvä kalanikka tääʙ, kuza on üvät paikaᴅ hea kalamees teab, kus on head (püügi)kohad
M se tõgõ on semperäss, etti kalanikaᴅ püütääs siεl kal̆loi see tõke on sellepärast, et kalamehed püüavad seal kalu
P on kala võrkod ripusõttu kalanikkoil kuivamaa (Mäg. 89) kalavõrgud on kalureil kuivama riputatud
M soikkolazranta kõik piettii miikkulapraaznikkaa, se õli kalanikkojõõ praaznikka kogu Soikkola rand pidas nigulapäeva, see oli kalurite püha
M miä õlõn kalanikaa tütär ma olen kalamehe tütar
2. kalakaupmees | vn рыботорговец, рыбник
M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, läh(e)me kalu ostma.
Vt. ka järvikalanikka, merikalanikka
Vt. ka kalameeᴢ, kalapüütäjä, kalastaja