[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kattõita (M), pr kattõin, imperf kattõizin M ennast katta | vn накрываться, накрыться
a eestee kan̆neiᴅ ep täättü mit̆täiᴅ kut̆toa, lõŋkõzia ad́ijel̆loo, ain d́erugaᴅ õltii mak̆kaassila; nii õli mooda kõikilla i nii kattõizivaᴅ aga ennemalt ei osatud neid üldse kududa, villaseid tekke, ikka kaltsutekid olid asemel; nii oli kõigil mood ja nii katsid end (kõik).
Vt. ka kattõussa, kattõuta, kattõõssa