[VOT] Vadja keele sõnaraamat

atpe·ettõi I, g atpe·ettõi (inimene, kellele preester on tema arvatava surma eel pidanud vastava kirikliku talituse, kuid kes on haigusest siiski pääsenud ja elab pärast seda juba aastaid; niisuguseid inimesi kardetakse, neid arvatakse teistele halba toovat või soovivat) | vn отпетый (человек, которого во время тяжёлой болезни соборовали и отпели, но который всё же выздоровел; такие люди внушали страх окружающим)
sabo·orovannõiᴅ. atpe·ettõiᴅ ovaᴅ. niku pool pokkoinikkaa {s}-d. {a}-d on (olemas. Nad on) nagu pooleldi surnud

χot́ K L M Lu Ra I hot́ L M Lu Li Ra J I hot Al. Kett. K M Lu J-Tsv. (R-Reg. Ku) hod M R-Reg. hod́ Lu
1. kuigi, ehk küll, olgugi et | vn хотя, хотя бы (и)
M hot́ i õli raskaᴢ, a tahõn lõpõttaa töötä kuigi oli raske, aga (ma) tahtsin tööd lõpetada
I hot́ i riigalõ ajjaaz a toĺko tšülässä tuuᴅ kussa ehk küll aetakse (vara hommikul) rehelegi, aga alles tuled külast kusagilt
2. kas või; vähemalt | vn хоть, пусть даже; хоть бы
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
M tämä võip hot koko päiväᴅ lamoa tilaza, tämä bokkõi eb vaivata tema võib kas või terved päevad asemel lamada, tema küljed ei valuta
K χot́ pala leipää võta võta kas või pala leiba(gi)
M vargaz vargasaʙ hot́ seinäd jätäʙ, a tuli sööp kõik varas varastab, vähemalt seinad jätab (alles), aga tuli sööb kõik
3. või; kas .. või .. | vn или; или .. или ..
M tälle pajata hot́ elä pajata, tämässä ep tuõ mittäiᴅ valmiissi talle räägi või ära räägi, tema ei ole millekski valmis (= ta ei tee väljagi)
M võid nikastuttaa tšäjee χot́ jalgaa võid nikastada käe või jala
M kahnõttunnu χot́ leipä, χod́ bulkka kõvaks läinud, kas leib või sai
4. ükskõik (kes, mis, missugune jne.), (mis, missugune, kui, kuidas, millal jne.) tahes | vn хоть (кто, что, как, какой, когда)
Lu tuhka pantii assuu, hod́ mikä asu, hot́ puinõ, hod́ rautanõ tuhk pandi anumasse, ükskõik mis anum, kas puust või plekist
M beźmeńiikaa mittazimma einoi, omenoi ja hod mitä tahoᴅ margapuuga mõõtsime heinu, kartuleid ja ükskõik mida tahad
M χot́ kumpaa töh̆hee meneᴅ ükskõik mis tööle lähed
L χot́ ku vana õlkuo, χot́ ko läsivä õlkuo, kõikii piεb õlla kunikaall olgu kui vana tahes, olgu kui haige tahes, kõik peavad olema kuninga juures
I inehmissä hot́ kui süütäɢ üv̆vii, tämä ainõ vaatab mettsää ku susi inimest sööda kui hästi tahes, tema vaatab aina metsa (= metsa poole) kui hunt
Ra tulõ χot́ kõnsa tule millal tahes

kaazikka K L Lu J (R-Reg. Ra) kaasikka K-Ahl. (R-Reg.) kaazikk J-Tsv., g kaazikaa Lu kaazika J
1. saajanaine, kaasik, kaasitaja (peiupoolseid pulmalisi, kes tulevad pruuti kodust võtma) | vn посаженая мать, поезжанка (участница свадебного поезда)
K kaazikat kala sõsareᴅ, üvä veĺĺee veerakkõizeᴅ, ühsi üvä õlgõttaja, mahzap kahzi kaazikkaa (Salm₁ 773) rl kaasikud, peiu õed, hea venna kaaslased, üks hea õletaja (= pruudipoolne pulmaline) on väärt kaks kaasitajat
L kaazikad laulavaᴅ kaasitajad laulavad
J terve, kahsi kaazikkaa rl tere, kaks kaasitajat
Ra niku pulmaa kaazikaᴅ nagu pulma(s) kaasitajad
2. K-Ahl. pruutneitsi | vn подружка невесты
3. neiu [?]; kaunitar | vn девушка [?]; красавица
J de ku saap kaazikk kaŋkaa valmeessi, tšääriʙ ja kui saab neiu [?] kanga valmis, käärib (rulli)
J mokom lusti ja varm nain niku kaazikk niisugune ilus ja priske naine, nagu kaunitar

kaazikkõ Kett. K M-Set. Ra J, g kaazikõõ K Ra saajanaine, kaasik, kaasitaja (peiupoolseid pulmalisi, kes tulevad pruuti isakodust võtma) | vn поезжанка (участница свадебного поезда), посаженая мать
Ra kaazikõd õltii, kummat tultii võttamaa noorikkaa kaasikud olid (need), kes tulid pruuti (isakodust) võtma
K ed mee ühsi, velvüeni, et kahõõ, üvä kalani, sõsõ meeb kaasa kaazikõssi, vellelleeni veerakossi (Al. 49) rl (sa) ei lähe üksi, mu vennake, ei (lähe) kahekesi, mu hea kala, õde läheb kaasa kaasikuks, mu vennale kaaslaseks
J müü tulimma ainolõõ appii, kalalõõ kaazikõssi rl meie tulime ainsale appi, kalale kaasitajaks
K kaazikõd issuzivat kahõõ poolõõ kaasikud istusid kahele poole

kotolukko Lu fig maja-, kodulukk (inimene, kes on kogu aeg kodus) | vn домосед
miä õõn kotolukko mina olen majalukk

kumpa Kett. K R L P M S Po Lu Li J I (Kõ Ja-Len. Ku) kumba K-Ahl. kumpõ J kump K R Kõ-Len. Lu Li J Ku kumʙ Lu, g kummaa K L M Lu J kumma R-Reg.
1. kumb? | vn какой (из двух)?
J kummõss tšäess võtaᴅ kummast käest võtad?
J tšälü, kummaz lavvas siε isuᴅ käli, kummas lauas sa istud?
Lu kumpa sõzar õli vanõp kumb õde oli vanem?
J kumpa teet läheᴅ kumba teed (sa) lähed?
M arvaa: kumpa kõrva el̆lääʙ arva (ära): kumb kõrv ajab pilli?
2. relat kumb | vn кто, который (из двух)
Lu kahs laiskaa lüütii vettoa, kumpa näiss on laizgõpi kaks laiska vedasid kihla, kumb neist on laisem
Lu kahõõ-tšezzee võtõtaa tõin-tõizõlt sõrmõᴅ, kokkaᴢ, nõissaa tõmpaamaa, kump kumpaa tõmpaaʙ (sõrmevedamisel) kahekesi võetakse teineteisel sõrmedest kinni, (sõrmed) konksus, (ja) hakatakse tõmbama, kumb teise (sõrme lahti) tõmbab
3. relat kumb – kumb | vn кто – кто (из двух)
L a miε kuultaan .. , kummall on ääli eliäpi, kummall on sõnat tarkõpaᴅ rl aga mina kuulan .. , kummal on hääl heledam, kummal on sõnad targemad
4. missugune? mis? | vn какой?
Po kummal päivää lìep pulma mis päeval on (= tulevad) pulmad?
5. relat missugune, milline, mis | vn какой
L kumpa pojo kumpaa tüttrikkua võtti tšiin, senie piti i õlla naisõnnaa see tüdruk, kelle poiss (mängus) kinni võttis, pidi saamagi selle poisi naiseks
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
K tämä tääp, kummas saaduz on üväd õunaᴅ kk ta teab, kus aias on head õunad (= ta teab, millise kivi all vähid on)
L võttaguo χot́ kummaa tüttärie tahoʙ võtku ükskõik missugust tütart (ta) tahab
Lu vätši on kummat kuza rahvas on igal pool isesugune
K kummall päivää lahs sünnüʙ, senee svätoi nimee annap pappi mis päeval laps sünnib, selle pühaku nime annab preester (lapsele)
L em mälehtää, kummal kuuta tämä on (ma) ei mäleta, mis kuul see (tähtpäev) on
6. kes? | vn кто?
L kumpa võtab leütεä tämεä tüttäreᴅ kes leiab (võtab leida) tema tütred (üles)?
7. relat kes, mis | vn кто, что
M siäl õltii tüttereᴅ, kummaᴅ tšidgottii peenteriä seal olid tüdrukud, kes kitkusid peenraid
Lu kummal bõllu lassa, ep tullu kattsõlaizil kellel ei olnud last, (see) ei tulnud katsikule
M i tšümmee i kahstõššõmõtta tükküä võip tuvva i kahõsaa, kumpa kui tooʙ ja (emis) võib tuua (põrsaid) ka kümme ja kaksteist tükki, ja kaheksa, kes kuidas toob
I vanõpat tääsivät, tšen kummaakaa tšäüʙ vanemad teadsid, kes kellega käib (= kurameerib)
Lu se on kaŋkain sõpa, kumʙ on õmmõltu koto kaŋkaassa see on linane rõivas, mis on õmmeldud kodukootud (linasest) riidest
M paadra on suuri tuuli, kumpa metsää puut tšäänäb juurina·a keeristorm on suur tuul, mis kisub metsapuud juurtega (maast)
Kõ sis panimma pikkaraizõõ koo, kummaza i miä paraiko elän siis ehitasime väikese maja, kus ma praegu elangi
8. relat kes – kes | vn кто – кто
J kummalõ annan palkassi rahaa, kummalõ leipää kellele annan palgaks raha, kellele vilja
M kummall murti jalgaa, kummalla pää väänti kellel murdis jala, kellel väänas pea (otsast)
I võtaᴅ kumpaa kaasa kelle (lastest) võtad (tööle) kaasa?
J saunnain saunaasõ sünnütti, tšezällä lauttaa, kummad lauttaa, kummat sarajaa nurganaine sünnitas saunas, suvel laudas, kes laudas, kes küünis
9. mõni | vn некоторый
Ja kummat bõllu opõtattu lukõmaa, a miä täädin [= tääzin] lukõa (Len. 235) mõnda polnud õpetatud lugema, aga mina oskasin lugeda
L tantsittii i laulõttii kupoĺuossaa, kummaza tšüläzä troittsaassaa tantsiti ja lauldi jaanipäevani, mõnes külas (aga) suvisteni.
Vt. ka kumpi

marrazlahsi M Lu Ra {m.} laps, surmale määratud laps (paks, lõdva ihu ja suure peaga laps, kes kaua ei ela) | vn ребёнок-нежилец, обречённый ребёнок
Lu marrazlahs koolõp peenen {m.} laps sureb väiksena
M marrazlahsi on mokoma raskaᴢ, vetelä. eb nõis kaugaa elämää {m.} laps on niisugune raske, vedel, (ta) ei ela kaua

mikä Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku miḱä J Ku mitšä K-Ahl. mi K L P M Po Lu J I (R U Kõ V Li) mii M, g minee K P Lu Li Ku minie L P mizee K M miz̆zee M mizzee Po migää Lu Li Ra J miğgää I mii K-Set., part mitä K L P M Kõ V Po Lu Li Ra J I Мита́ ~ Ми́дя Pal₂ Ми́да K-reg₂
1. interrog mis; kes | vn что; кто
K nellä meessä sõisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
Lu mitä se on mis see on?
L mitä pεäka on mis peal viga on (mis peaga on)?
P mid ne on mis need on?
P miniekaa mašina tšäüʙ millega rong liigub?
P mitä siε henttsuuᴅ mis sa hulgud?
Lu millä ~ migäl mennä võttamaa millega (mõrsjat) võtma minna?
Po mizzee pääle (mizess) siε duumaᴅ millest sa mõtled?
Lu minee perässä sinnua lüütii mille pärast sind löödi?
Li migää perässä ~ minee perässä mispärast? miks?
K mi siä õlet (Ahl. 110) kes sa oled?
2. relat mis; kes | vn что; кто
Lu mikä on keittämättä, se on toorõ mis on keetmata, see on toores
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüʙ, mitä tšümmee tarkkaa võivõᴅ vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
K rätte, mineekaa pühtšiä tšäsii rätt, millega käsi pühkida
Li konnaa näd lazzõp kuruu (~ kuruᴅ), migässä poigat tullaa konn, näe, heidab kudu, millest tulevad pojad
L mitä sai leiväss kõikk seimmä mis kõlbas (mida sai) leivaks teha, kõik(e) sõime
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
Lu nüd jo nii kõvassi unohtan, a mi aikaa on pääᴢ, ned mälehtän nüüd juba nii palju unustan, aga mis ammu on peas, neid (asju) mäletan
J migää sain, senee jõin mille sain, selle jõin (maha)
I leeb migällä suurussaaɢ on, mida süüa hommikueineks
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle ütle ükskõik mida, ükskõik mida käsi teha, ei tema hooli (kuula) ega hakka tegema
I i kõikkõlaisii tetši i astikkoja ii mitä puuttu ja tegi igasuguseid (nõusid), ka pütte ja mis ette sattus
Ku meije küläz oli ühz meeᴢ, miḱä läkäz mitä eb oltõ, i mitä eb lee meie külas oli üks mees, kes rääkis, mida ei olnud ja mida ei tule
M a mitä õli vaattajia minuu siällä, ne võtõttii kõik kasõttii aga (need), kes olid mind seal vaatamas, need kõik kasteti (märjaks)
3. mis (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn что (с предыдущим местоимением ‘кто’)
I meevät taas tüülee; tšen mitä teeʙ lähevad taas tööle; kes mida teeb
Ku ken i mitä, a sika ain ommaa kk kes mida, aga siga aina oma
I ehtiüväᴅ, tšen miğgää paaʙ ül̆lee rõivastavad end (jõulusandiks), kes mida (mille) paneb selga
4. missugune, milline, mis | vn какой
M ai mi peen popastõri oi missugune väike abikarjus!
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa vs milline (on) maa, selline on komme, milline lind, selline on laul (keel), milline töö, selline on rõivas
M ahonurmi on se, mikä maa ookaaʙ kesapõld on see maa, mis puhkab
Lu mikä kas on ihmeellin inemin mis imelik inimene see on!
M mikä nüt karetti tuli mis tõld nüüd tuli?
J migää tüü mees siä õõᴅ mis tööd sa teed (missugune töö mees sa oled)?
J mikä temppu siäll õli mis seal juhtus?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
J migäll aika nämä joutusti kotto mis ajal nad koju jõudsid?
M millä mallia siä senee teiᴅ mismoodi sa selle tegid?
J mill viisi ~ migäll viittä ~ mill koosia mismoodi, mil viisil?
M mikä millõõ on aźźa täätää, miltized linnuᴅ mis (see) minu asi on teada, millised linnud (on olemas)!
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ, niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ mis ilus ta siis nii on: niisama on nina all kaks auku nagu teistelgi!
J mikä mokom vaaž-noi d́eel mis(sugune) tähtis asi (see siis on)?
5. miski | vn что-то, что-либо, кое-что, нечто
M mikä tšuudittaab ize entää miski kummitab iseenesest
M kui tšell vaivatap silmiä, vai mikä on tapahtunnu, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged või midagi on juhtunud, siis minnakse sinna ohverdama
L ku sill lieb mitä vajaa, tulõ kassyõ paikkaa kui sul on midagi vaja, tule siia kohta
Lu se on moikattava ku mitä ep tappaa see on pilgatav, kui (inimesel) midagi puudub (= kui inimene on poole aruga või vigane)
Lu sõmõrtšivi, sitä ku mineekaa lüüᴅ, raŋkaakaa, tämä hajjooʙ, murõnõʙ liivakivi, kui seda millegagi lööd, raskega, (siis) ta laguneb, mureneb
Lu tänävä mitätši piäp tehä täna tuleb midagi teha
Lu mikä itšänää se õli miski see (ikka) oli
J etsi mitä nibuit bufetiss süüvve otsi puhvetikapist midagi süüa
J viska mitä ni buit koirõlõ viska midagi koerale
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha, et poiss jääb haigeks
M miä kojo mitä pajatin ma midagi rääkisin
6. mingi | vn какой-то
Lu minee rätii pani puhhõõ mingi räti pani puu külge
Lu ku mikä juttu meeʙ, kõiɢ nõisõvat pajattamaa kui mingi jutt läheb (liikvele, siis) kõik hakkavad rääkima
7. (ei) miski | vn ничто
J nütt bõõ tehä mitä muut ku võtta kisa ja menne kerämä nüüd pole teha midagi muud, kui võtta kott ja minna kerjama
J eb mitä tehä, piäb menne ei ole midagi teha, tuleb minna
8. mida ( .. , seda .. ) | vn чем ( .. , тем .. )
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J mi varõp, see parõp mida varem, seda parem
9. kas .. või .. ; nii(hästi) .. kui ka .. | vn или .. или .. ; как .. так и ..
M meil on ühskõiɢ, mi põlto, mi nurmi meil on ükskõik, kas põld või nurm
■
P mitä siε õlõd läsivä vai kas sa oled ehk haige?
Lu mill sinn eb õõ mitä mennä mul ei ole asja sinna minna
Lu isuttii mitä isuttii istuti tükk aega (istuti mis istuti)
J blagoit maat eb mahz mitä i tšüntä, ühellaim mittäit ep kazvo viletsat maad ei maksa üldse kündagi, nagunii midagi ei kasva
Lu passibo. – eb miltä tänan! – Pole tänu väärt!
J tämä mitä voimaa hailahtõõb nagraa ja kaĺĺuʙ ta lagistab naerda täiest kõrist ja karjub
M mikä leep kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda.
Vt. ka ebnii-mikä

milläin Lu J (Li) millain Kõ Lu (J) millainõ Li, g milläizee Lu millaizõõ Li
1. relat milline, missugune | vn какой
Lu konosamenttiš tširjotõtaa, milläin onõ lasti, kui paĺĺo onõ lastia, kuss on laitattu lasti, kuhõõ meeb lasti lastikirjas kirjutatakse, milline on last, kui palju on lasti, kust last on saadetud, kuhu last läheb
2. milline (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn какой (с предыдущим местоимением ‘кто’)
Lu tšellä milläin tuõp tauti mis haigus kellele(gi) tuleb
J tšen millaisõõ surmaa vaa õli koollu, kõikkii pominoitõttii tšerikkoza kes mis surma oli surnud, kõiki mälestati kirikus
3. milline ( .. selline) | vn какой ( .. такой)
Kõ millaizõd ilmad ovad ümpär joulua i veerisseetä, mokomad ilmad ovad ümpär kupoĺua millised ilmad on jõulu ja kolmekuningapäeva paiku, sellised ilmad on (ka) jaanipäeva paiku
4. interrog milline, missugune | vn какой
Lu milläin onõ laivaa lasti milline on laeva last?
5. (ei) mingisugune | vn никакой
Li tervüssä ed õsa milläizillä rahoilla, ni kullal tervist ei osta (sa) mingisuguse raha ega kulla eest

miltin K M Li Ra J I (P Lu) miltiin K M Lu miltine L I miltinee K-Ahl. milttin K M milttine M, g miltizee I miltisee K-Ahl. miltiizee ~ milttizee M, pl miltiiᴢ I
1. relat milline, missugune | vn какой
J miä meen kattsomaa, miltin lehmä on i kui paĺĺo nämä tahotaa ma lähen vaatama, milline lehm on ja kui palju nad (tema eest) tahavad
J duumaan, miltin see juttu leeneʙ mõtlen, missugune see jutt tuleb
I nää miltiis kõrkõat kazvivaᴅ näe, kui pikaks (missugused pikad) nad kasvasid!
2. milline (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn какой (с предыдущим местоимением ‘кто’)
M järjüll issuzivad mehet, tšell milttin töö pingil istusid mehed, kellel missugune töö (oli käsil)
3. milline ( .. selline) | vn какой ( .. такой)
Li miltin kala, mokom õli võrkko milline kala, selline oli (ka) võrk
4. interrog milline, missugune | vn какой
L miltizess siε lidnass õlõt tullu millisest linnast sa oled tulnud?
M miltiiss karvaa mis(sugust) värvi?
M miltiziä bõ õli marjoit milliseid marju ka polnud!
5. mingi(sugune) | vn какой-то
M miltin leeb on õllu saunaa makko mingi(sugune) saunahaldjas on olnud
6. (ei) mingi(sugune), (ei) ükski | vn никакой
L eb miltine lintu nii lentεä kui miε ükski lind ei lenda nii nagu mina.
Vt. ka kojomilttin

miltõinõ I milttõin Kõ, g miltõizõõ
1. milline (koos eelneva pronoomeniga ’kes’) | vn какой (с предыдущим местоимением ’кто’)
I tšellee miltõinõ arpa puutuʙ kellele milline liisk satub
2. mingi(sugune) | vn какой-то
Kõ se on milt-tõin vait tarelka iĺi bĺuudotška see on vaid mingi(sugune) taldrik või alustass

pulkkasilmä Lu Li pulkk-silm J-Tsv.
1. Lu Li J-Tsv. punnsilm (pungis silmadega inimene) | vn пучеглазый человек
2. Lu (inimene, kes varjamatult kõike jälgib, silmad pulkas peas) | vn глазастый, очень наблюдательный человек, диал. глазунья

tšempa Lu kes | vn кто
tšempa harakkaa nõssi aitseipää kui omat siiveᴅ vs kes (muu) tõstis haraka aiateibasse kui oma(d) tiivad
ühs iiri, kahs äntää, tšempa tšeri tšennää arvõᴢ. se on pagla tšentšä mõist üks hiir, kaks saba, kes kerikinga ära arvas? – See on pastel.
Vt. ka tšen, tšeŋka

tšen Al. Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Len. Ra Ii) ken ~ kee Ku kenn ~ ḱenn ~ ken Kr, g tšenee K M Lu Li J tšenie L P tšen̆nee M I tšennee [sic!] Lu tšene J-Tsv. Цэ́нэ Ii-reg₁, pl tšeᴅ K R P M Po tšeeᴅ Po
1. relat kes | vn кто
Lu tšen maata tšünti, se õli maameeᴢ kes maad kündis, see oli maamees (~ põllumees)
P tšen mitä tšülväʙ, sitä niitäʙ vs kes mida külvab, seda (ka) lõikab
M üvä, tšell on paĺĺo meelta pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
J lesnitsa ontši turvaᴢ, tšen kui kutsuʙ redel ongi {t.}, kes kuidas kutsub
Li rüsümä tšülä põlõtõttii i kõig eläjed mentii, tšen kuhõõtši Rüsümäe küla põletati (maha) ja kõik inimesed läksid (ära), kes kuhugi
Ku ken merellᴀ̈ boo tavaᴅ, se i vaivaa boo nähᴅ kk kes merele pole sattunud, see pole ka vaeva näinud
I siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa, tšellä kuhõõɢ piäb mennäɢ, sinneg i meeväᴅ seal läheb (istub) palju rahvast rongile, kes kuhu peab minema, sinna lähevadki
J tšell on lidnaa itšäve, se tulkoo med́d́ee tšülää rl kellel on linnaigatsus, see tulgu meie külasse
I ii ebõõ tšen̆neekaa pajattaaɢ ja pole, kellega (vadja keelt) rääkida
J arvaa, tšell on arva (ära), kellel on
K tšen sukkaa, tšen soojaa tšiuttua, tšen vöötä tetši kes tegi sukka, kes sooja särki, kes vööd
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ, vaatõtti, tšen kui paĺĺo õli võita süönnüᴅ kevadel poisid ja tüdrukud panid võilille lõua alla, vaatasid, kes kui palju oli võid söönud
M viiχ́teri meneʙ, tšelt kuhjat tšelt katod veeʙ tuulispask läheb, kellelt viib kuhja, kellelt katused
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kutsus (kogus) kokku kõik, kes hakkavad abielluma ja lähevad mehele
Lu tšen kõig nagrud nagrõʙ, se kõig idgud idgõʙ vs kes kõik naerud naerab, see kõik nutud nutab
Lu tšell on jano, sell on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
Li tšenee jalga šlapsõʙ, senee suu šmaksõʙ vs kelle jalg tatsub, selle suu matsub
M tšen tääb mitä näissä tuõb valmiissi kes teab, mis neist välja tuleb
M nävät tultii tšet kussa nad tulid mitmelt poolt (kes kust)
Lu piti ettsiä einä, tšen praavitti tuli otsida rohi (taim), mis tegi terveks
2. interrog kes | vn кто; Kõ tšen siä õõᴅ kes sa oled?; Li tšen tuuʙ kes tuleb?; L tšenie sõnat tarkõpaᴅ rl. kelle sõnad (on) targemad? M tšen̆nee kase tara iloza rl. kelle (oma) on see ilus aed?
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, siis öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
M tšen̆nee voitto kelle võit?
M tšellee vaj̆jaa on kellele on (seda) vaja?
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut teha (~ pruulida)?
J tšen siäll minuu rihez on kes on seal minu toas (majas)?
J tšenee kase tšülä kuluinõ pantu ku paja pahainõ rl kelle poolt on rajatud see vilets küla nagu kehv (sepa)paja?
Lu tšetä mennää kossii kellele minnakse kosja (keda minnakse kosima)?
K tšeneesee on poika kellesse poeg on (läinud)?
J tšenee perususs mis päritolu (kelle suguvõsast ta on)?
3. keegi | vn кто-то; кто-либо; кто-нибудь
M kui tšell vaivatap silmiä, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged, siis minnakse sinna (allika juurde) ohverdama
L mitä tšell õli mida kellelgi oli
K tšen meni mehelie nii idgõttii (kui) keegi läks mehele, siis itketi (= lauldi itku)
P tšen koton makaᴢ keegi magas kodus
M meil vot nii, ku koolõp tšen, siz mõnikkaad aivoo pellätäs pok̆koonikkoo meil on nii, (et) kui keegi sureb, siis mõned väga kardavad surnuid
M kui õli tšetä peressä kotonn, siz jäin sinne kui kedagi perest oli kodus, siis ma jäin sinna (ööseks)
I a ku põlõtap tšen da roojõkas meeʙ ni sis rõhgaa niglavaᴅ aga kui keegi suitsetab ja läheb (mesipuud vaatama) räpasena, siis (mesilased) nõelavad kõvasti
M tšel leeʙ kui näüttäüʙ, nii süvväss kuidas kellelegi meeldib, nii süüakse
Ra tšel lee alki kokottaa keegi hakkas koputama
P tšen mokomain keegi
J tšetä ni buit kaĺĺuma kedagi hüüdma
4. (mitte) keegi | vn никто
M tšen ep tiitännü keegi ei teadnud
Lu ved́ tšellä eväd õõ ühellaajõzõt tuzgõᴅ kõigil (kellelgi) pole ju ühesugused mured
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi.
Vt. ka ebnii-tšen
Vt. ka tšempa, tšeŋka, tšenleeʙ, tšenneiᴅ, tšenni, tšen-nibu·it, tšenniiᴅ, tšentši, tšentšäi

tšeŋka K-Ahl. P, g tšenee: tšenie [sic!]
1. relat kes | vn кто
2. interrog. K-Ahl.
Vt. ka tšen

tšülää-koira: tšülää-koir J-Tsv. fig
1. külakoer, mitme pere koer (inimene, kes on kõikide käskida-keelata) | vn букв. деревенская собака (тот, кем все командуют)
õll staarostõnn, dalisko tšülää-koirõnn, see on ühs sama (kas) olla külavanem(aks) või külakoer(aks), see on üks ja sama
2. närune, vilets inimene | vn скудный, убогий, ничтожный человек

vesi-mato Ku veenastik (madu, kes läheb ka vette) | vn водяной уж (змея, которая может жить и в воде)

võttaja L (K R) võttõjõ J-Tsv., g võttajaa
1. (pruudi) võtja, peigmees, ka peigmehe sugulane, kes on peigmehega kaasas pruuti kodunt ära viimas | vn сват; жених; также родственник его, пришедший за невестой
L ženihaa suku, võttajad ovad lavvaa takann peigmehe sugulased, (pruudi) võtjad on laua taga
2. ahnitseja, ahnepäits | vn простор. жадина, загребала
Lu tämä on võttaja, tämä võttais kõikk eniellee ta on võtja, ta võtaks kõik enesele
3. (üles)võtja, pildistaja | vn фотограф
J tšüläsee tuli patretii võttõjõ külasse tuli (üles)võtja

äärivätši M Li I ääri-vätši M
1. rehelised, kes seisid pahma kõrval | vn те, кто стояли по краю (при молотьбе)
M opõzõd ain tšävväᴢ, äärivätši aŋgot tšäeᴢ; kumpa meeb ääreesee vihko, taaz äärivätši nõssaaz opõzii jalkoisii hobused aina käivad, pahma kõrval seisjad, hangud käes, vihk, mis läheb kõrvale (äärde), (siis) jälle tõstavad kõrvalseisjad (selle) hobuste jalge alla
2. lapulised, kontvõõrad, kõrvalseisjad | vn незванные свадебные гости
I äärivätši õli riheneeᴢ, tšäüsiväd lavvaa tüv̆vee lahjottam̆maa lapulised olid esikus, käisid laua juures pulmakinke saamas
Li äärivätši katsottii kõrvalseisjad vaatasid (pealt)