[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahava M-Set. Lu Li ahavõ Li, g ahavaa Lu ahav (kuiv külm kevadine tuul), | vn диал. весенник, весняк, вешник (сухой холодный весенний ветер)
Li ahavõ tuuli, kuivõtõb üvässi kõiɢ, mokomõ niku ahavõ kuiv tuul, kuivatab kõik hästi, niisugune nagu kuiv tuul
Lu tševvääl ahavõss tuulõss uulõᴅ lõhkõvõᴅ kevadel kuivast tuulest lõhenevad huuled.
Vt. ka ahõlmo², ahõlmõ

miikkula K L P M S Lu Li Ra miikkulõ Lu miikkul J, g miikkulaa Lu Li miikkula J
1. nigulapäev (kevadine 9. V, talvine 6. XII) | vn Никола, Николин день (весенний и зимний)
P kahs miikkulaa, sütšüz-miikkula i tševäd-miikkula (on) kaks nigulapäeva, sügisene (talvine) nigulapäev ja kevadine nigulapäev
S med́d́ee tšüläzä õli miikkula praaznikka meie külas oli nigulapäev püha
P pääle miikkulaa nõisass tšülvämää kagraa da õzraa da nisua pärast (kevadist) nigulapäeva hakatakse külvama kaera ja otra ja nisu
Lu perrä miikkulaa joulunn päiv on pitšep kukoo harkkamusõõ pärast nigulapäeva, jõulude ajal on päev kukesammu (võrra) pikem
Lu talvõl meil peetti miikkula praaznikkaa talvel peeti meil nigulapäeva
Lu tševäd miikkula kevadine nigulapäev
Li talvi miikkula sügisene (talvine) nigulapäev
2. püha Nikolaus, Nikolaus Imetegija (= meremeeste kaitsepühak) | vn святой Николай, Никола чудотворец (покровитель моряков), Микола
Lu merijumal meil õli miikkula, jutõltii pühä miikkula veel meremeeste kaitsepühak (merejumal) oli meil Nikolaus, öeldi veel püha Nikolaus
J paa tšudotvortsaa (miikkula) ette tšüünteliä pane Imetegija (Nikolause ikooni) ette küünal
M tällee tšäzzettii miikkulaa obraazallõõ risitä teda kästi Nikolause ikooni ees palvetada (risti ette lüüa)
3. suur paast, jõulupaast, nigulapaast | vn рождественский или никольский пост
Lu miikkula pühä alki sütšüzüssä pühäpanekissa, ja jouluussaa suur paast (nigulapaast) algas sügisel paastu algusest ja (kestis) jõuludeni
Lu miikkula paasto suur paast (nigulapaast)
Li miikkulaa pagõttõma suure paastu (nigulapaastu) lõpp.
Vt. ka sütšüz-miikkula, talvimiikkula, tševädmiikkula

tševädjürtši S tševätjürtši Ränk kevadine jüripäev (23. IV) | vn весенний Юрьев день
S tševädjürtšinn rissijekaa tšävväs taloja möö kevadisel jüripäeval käiakse ristidega talusid mööda

tševädmiikkula Lu Li tševäd-miikkula L Lu Ra kevadine nigulapäev | vn весенний Николин день
L kahs miikkulaa, sütšüz-miikkula i tševäd-miikkula (on) kaks nigulapäeva, sügisene nigulapäev (6. XII) ja kevadine nigulapäev (9. V)
Ra ümperi tševäd-miikkulaa algõttii tšüntää kevadise nigulapäeva paiku hakati kündma
Lu tševäd-miikkula, kalapüütäjii praaznikka kevadine nigulapäev, kalapüüdjate püha

tševättšülvü M-Set. kevadine külv (suviviljade külv) | vn весенний сев

tševättuuli M Li kevadine tuul, kevadtuul | vn весенний ветер
M tševättuuli lõhgop kõig uulõᴅ kevadine tuul lõhestab huuled
Li tševättuuli ahavoitõb rohkaapi kevadtuul kuivatab (ja lõhestab) kõige rohkem