[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kobri Ränk P M Kõ Lu Li J, g kobrii P M Lu Li
1. (puust) viljalabidas, -kühvel | vn (большой деревянный) совок для сгребания зерна
P siz õli suur lapja, kutsuttii kobrissi siis oli suur viljalabidas, (seda) kutsuti {k}-ks
J kobri on toožo puussõ tehtü, pitšää varrõõkaa se on viljalabidas on samuti puust tehtud, see on pika varrega
M võtõttii tšät̆tee kobri, ajõttii kase kõik kok̆koo viĺĺa võeti kätte viljalabidas, aeti see vili kõik kokku
M aj̆jaaz viĺĺaa kok̆koo kobriikaa, a viskoaz lipitsaakaa vilja aetakse kokku viljalabidaga, aga tuulatakse tuulamiskühvliga
2. tuulamislabidas, -kühvel | vn веяло (деревянный совок для веяния зерна)
Lu kobriikaa viskazimma viĺĺoi tuulamislabidaga tuulasime vilja
Lu mineekaa viskõzimmõ viĺĺaa, serväd õltii, varsi, sitä tooš kutsuttii kobri millega tuulasime vilja, servad olid (sel labidal), vars, seda kutsuti samuti {k}-ks
Lu pahmassa võtõttii kobriikaa vähikõrrõz i vizgottii vassaa tuulta pekstud vilja võeti vähehaaval tuulamislabidaga ja visati vastutuult
3. õllehang (hang kivide tõstmiseks, eeskätt õllepruulimisel) | vn ухват, рогач
Lu kobri, tšivviä lastamiss vartõ; tämä õli niku kõik aaroᴅ, rautõnõ {k.} kivide tõstmise (lastimise) jaoks; see oli nagu kõik hangud, (oli) rauast.
Vt. ka kobrilappia