[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aisa Kett. K-Ahl. P M S Lu Li J I Ku (Kõ) aisõ Lu ais J-Tsv. (Lu), g aizaa Kett. P M Kõ S Lu Li J I Ku aiza J ais | vn оглобля
P kui kahyõ rattaakaa on rattaaᴅ, siz on red́d́eᴅ, bõõ aizaᴅ, a ku on vaŋkkuri, siz on vaŋkkurii aizaᴅ kui on kahe rattaga kaarik, siis on {r}-d, pole aisad, aga kui on vanker, siis on vankri aisad
M siᴢ aj̆jaaᴢ opõn lait́joo aisolaisõõ siis aetakse hobune ree aisade vahele
Lu adral õlla aizaᴅ adral on aisad
I aizaa kokaᴅ aisa konksud
J tšeerä aizat kottoo keera aisad kodu poole (= hakka koju sõitma).
Vt. ka adra-aisa

elo K L P M Kõ Po Lu Li J I Ku (Kett. U Ra) Эло Pal₁ Pal₂ Э́ло K-reg₂ Ii-reg₁, g eloo K Lu J el̆loo M elo J
1. elu | vn жизнь, житьё
Lu sõkkaall elo bõõ elo pimeda(l) elu pole elu
Lu sell on elo niku pulmaᴢ sel on elu nagu pulmas
Lu miä oma eloo veetin turhaa, sitä viisii ep piä elloa veettää kui miä veetin ma elasin (veetsin) oma elu asjatult, sedaviisi ei tohi oma elu elada, nagu mina elasin
J annõm miä mokomaa sõnaa izeenellee, jot miä viinaa õmaz eloz enäpää suhõõ em paa ma andsin endale sellise sõna, et viina ma oma elus enam suhu ei võta (pane)
Lu noorõd eläväd uutta elloa, parõpaa elloa eb või õlla noored elavad uut elu, paremat elu ei saa (või) olla
K ku näed unõz vassõss rihtä, sis tõin elo leeʙ kui näed unes uut elumaja, siis tuleb elumuutus (teine elu)
Li neill on sopunõ elo neil on leplik elu
Lu õlõn elännüt talopoigaa elloa olen elanud talupojaelu
Lu soo siäl, soo tääl, kuzaa bõõ kuivaa, se oŋ kehnoo inemizee elo soo seal, soo siin, kuskil pole kuiva, see on viletsa inimese elu
P miä elän mustalaizõõ eloa, bõlõ mill õmaa kotua ma elan mustlase elu, pole mul oma kodu
J niku koira elo, jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu, iga leivapala pärast näägutatakse
J eloo voim elujõud
J elo paikk elukoht
J galkõt suvata elä litši elo maja hakid armastavad elada elumaja lähedal
J elo aikõin eluaegne
2. Pal₂ K-reg₂ varandus | vn пожитки, нажитое (orig.: | vn добро).
Vt. ka tüh́j-elo

itšävä Kett. K L M Kõ Lu J I itšäve Pi Ke J itšäv Lu J-Tsv., g itšäää: itšää J
1. igav; nukker, kurb | vn скучный; грустный, печальный
L dava·i pimepilkkua mäntšimεä, eb lie sillõ siz itšävä hakkame pimesikku mängima, sul ei hakka siis igav
M noorill on itšävä ležiä ilmaa töötä noortel on igav olla (lesida) ilma tööta
Lu milla on itšävä mul on igav
Kõ millõõ tuli itšävä mul hakkas igav
Lu että tuskaa kottoa, ebõ·õ itšävä kas te ei igatse koju (kodu järele), kas (teil) pole igav (= kas te ei nukrutse)?
Lu tänäv on itšäv ilm, vihma ilm täna on nukker ilm, vihma(ne) ilm
Lu itšävä aika, jo sütšüzü tuõʙ nukker aeg, juba tuleb sügis
Lu vanaa inemizee elo on itšävä sütšüzü vana inimese elu on kurb sügis
I miheɢ siä õõd niin itšävä miks sa nii kurb oled?
M kase on mokoma roho, ku tulõb itšävä, sitä tolki ńuuhaa, siz leed vesola see on niisugune rohi, kui hakkab kurb, (siis) ainult nuusuta seda, siis muutud rõõmsaks (lõbusaks)
J tšülää leipää on itšäv süüvve vs võõrast leiba on kurb süüa
2. igatsus | vn тоска
J kotto on itšäv kodu järele on igatsus
J tšell on lidnaa itšäve, se tulkoo med́d́ee tšülää rl kel on linnaigatsus, see tulgu meie külla
Lu mill on itšävä valkaata leipää vai saijjaa mul on igatsus valge leiva või saia järele
Lu mil leeb itšävä tätä, miä õõn õppõõnut tämääkaa ma hakkan tema järele igatsust tundma, ma olen temaga harjunud
M lezzellä õli itšävä meessä lesk igatses (oma) mehe järele
Lu itšävässä inemin võip tuzgõtõ igatsusest võib inimene kurvastada
■
J rookõss kala on itšäv süvve luist kala on tüütu süüa

jältši Kett. vdjL K L P M Kõ Lu J I Ko Kl (U Li Ra vdjI) jäĺtši Lu jälki (Ku), g jällee M Lu J I jällie P jälle J jäljee (J-Must.) jäld́ii (vdjI I Ko Kl) jälee (Ku)
1. jälg | vn след
J kats, lumõõ pääll on sveežõd jänesee jälleᴅ vaata, lume peal on värsked jänesejäljed
J mitä joonitteed minu jältšii(t) müü mis sa jooksed minu jälgi mööda
M katti ahjoo meeb, jältšeä p tee, ahjos tuõb jäĺĺet toob. avu (Set. 16) mõist kass läheb ahju, jälge ei tee, ahjust tuleb, jäljed toob? – Ahjuluud
M tupa täünnä tuttavia, ühtä õmaaz et tunnõ. jältši (Set. 18) mõist tuba tuttavaid täis, ühte(gi) oma (sa) ei tunne? – Jälg
M jalgaa tallaa jältši jalajälg
P vott rattaa jälttä müö mene vaat, (vankri)roobast (ratta jälge) mööda mine
Lu laivaa jältši, laivaa struja laevatee
Lu lińeikaa jältši joonlaua(ga tõmmatud) joon
Lu minuu meeᴢ jäi pahoil jältšil mu mees jäi purjutama (sattus vanakurja jälgedele)
Lu vääräll teell ~ paha jältšill vääral teel ~ vanakurja jälgedel
Lu babuška pahaa jältšiill joutu eideke eksis ära (sattus vanakurja jälgedele)
I kehnoo jältšilöilee puuttujõõ eksisin ära (sattusin vanakurja jälgedele)
J jällee siha jälje koht
J jältšiä laskõma jälgi tegema (jätma)
J jältšiä ajama jälgi ajama
J jältšiile saama jälile saama
Ra sis ku lehmä libo lammaz öhzütää mett-sää, siiz väänetää jäĺĺeᴅ. siiz lehmää jältšiä väänetää aŋgokaa murnippäi väräjää, kotoo poolõõ i siiz lüüvvää tširveᴢ kõlmõttõmaa irttää i jätetää sinne, kunnis tuõp kottoo siis kui lehm või lammas eksib metsa, siis keeratakse jäljed (tagasi). Siis keeratakse lehma jäljed hanguga tagurpidi, värava, kodu poole, ja siis lüüakse kirves kolmandasse palki ja jäetakse sinna, kuni (lehm) tuleb koju
2. (koera-, sääse)hammustus, sääsekupp | vn (собачий) укус, (комариный) укус
Lu koiraa jältši on kehno koerahammustus on halb
J sääsk ku süüʙ, siis see jältši kõvassi tšihguʙ kui sääsk hammustab, siis see sääsekupp sügeleb väga
J sääzgee jältšiä ep piä tšihguttaa sääsekuppe ei tohi sügada
3. pl (heina)riismed | vn подгребье, подгребки
Lu ku arrossaa einää, mikä jääʙ vähäizee takkaa, jutõllaa: jääväᴅ jälleᴅ, piäʙ uutõõ arrossa kui riisutukse heina, mis jääb vähekese järele, öeldakse: jäävad riismed, peab uuesti riisuma
M miä võtin pärähmää, a siä võta jälleᴅ mina võtsin (heina)sületäie, aga sina võta riismed
I mitä siä jätiᴅ jälleᴅ pehkojõõ tağgaa miks sa jätsid (heina)riismed põõsaste taha?
I einää jälleᴅ heinariismed
4. päramised (poegimise järel) | vn послед
I annaᴅ lehmäle juuak kaijee štop tämä pigõpaa puhassuisiɢ, jältši puhas-suisiɢ lehmässä poizõgõ annad selle (= esimese piima) lehmale juua, et ta puhastuks rutem, (et) päramised tuleksid (puhastuksid) lehmast välja
I se jältši piäb ilatak poiᴢ. senee jällee süüʙ, siz vähäpik piimää annaʙ need päramised peab koristama (lehma juurest) ära. (Kui lehm) sööb need päramised (ära), siis annab vähem piima.
Vt. ka jälellizeᴅ

kalmo L M S Lu J-Tsv. (K V I), g kalmoo M J kalmuo L kalmo J, pl kalmoᴅ K P M S Lu Ra J I (L)
1. kalm, hauaküngas, kääbas | vn могила, могильный холм
J näd nii lugõttõõp mehe(s) kalmoll, jot kõik tšüüneled revip silmiiss näe, nii itkeb oma mehe kalmul, et lausa pisarad tulevad silma (pisarad kisub silmist)
M teill on vizgattu kalmoo liivaa, salamii on vizgattu teil(e) on visatud (nõidumiseks) kalmuliiva, salaja on visatud
L võtõttii kalmuo uŋka i vietii kalmoilõ võeti mälestustoiduanum ja viidi kalmistule
J viimin koto inimizell on kalmoo aut viimane kodu inimesel on haud
J eli, eli, de viimitetši veeti kalmoo bugrolõõ elas, elas, ja lõpuks viidi kalmukünkale (= sängitati hauda)
J ohto jo on rüüpettü gooŕa, ja nii tait kalmoo multassaa palju on juba muret rüübatud, ja nii vist hauani (kalmumullani)
2. hrl pl kalmistu, surnuaed | vn кладбище
K kalmoilõõ tšäütii troittsa-laukopään surnuaial käidi (mälestamas) nelipühade laupäeval
I meemmäk kalmolõ pominoittamaa läheme kalmistule surnuid mälestama
S kõõs kalmoll pokoinikkaa nõõd autaa laskõmaa, itkõaz äälelt kui kalmistul hakatakse (hakkad) surnut hauda laskma, siis itketakse
Lu ku viinaa kuuli, siz ep pantu kalmojõõ, a pantii kuhõõleep kaukõõsõõ mettsää kui (keegi) suri viina kätte, siis ei maetud kalmistule, vaid maeti kuhugi kaugele metsa
V suurõt puud on vanas kalmoᴢ suured puud on vanal kalmistul
K vanail kattilaa kalmoill õli tšerikko Kattila vanal kalmistul oli kirik
J kooli minu kallis pojukkõin, autõzimm tšerikoo kalmoo suri minu kallis pojake, matsime (ta) kiriku surnuaiale
M karja makaš šveeda kalmol kari mäletses (magas) rootsi(aegsel) kalmistul
L šviedaa kalmuoᴅ rootsi(aegne) kalmistu
J med́d́e ittšä tappab va kalmo aitassaa meie elu jätkub vaid hauani (kalmistuaiani, surnuaiani)
■
M tämä on sõk̆kõa, eb näe mit̆täiᴅ, pulmad vai kalmot tullaᴢ ta on pime, ei näe midagi, kas tulevad pulmad või matused (= pulmalised või matuselised).
Vt. ka erikalmoᴅ, sõtikalmoᴅ

kattsoa Lu Li J Ku (Ränk Kõ-Len. Ra) kattsua Lu J Ku, pr katson Lu Ra J Ku, imperf kattsozin Lu J
1. vaadata | vn глядеть, поглядеть, смотреть, посмотреть
Lu däädä kuttsu meitä kattsomaa suurt kallaa onu kutsus meid suurt kala vaatama
J mitä nii väärii katsod minu pääle, vai õõt süämiᴢ miks sa minu peale nii viltu vaatad, kas oled vihane?
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo. säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole? – Sääremari
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole (metsa)
Lu päält kattsoa on naasti, a eʙ mahzõ mittää vs pealt vaadata on ilus, aga ei maksa midagi (= ei ole midagi väärt)
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
J kuu katsop taivass kuu vaatab taevast
J jot võõrõss ep puuttua, katso mill (et) võõrast (vara) ei puutuks, vaata (sa) mul!
Li katso oĺa, elä toku emmää vaata (ette), Olja, ära kuku jääauku!
Lu J katso ettee ~ J katso etteeᴢ vaata ette (= ole ettevaatlik)!
Lu päivä katsop takkaa, tääp kehnoa ilmaa päike vaatab tagasi, ennustab halba ilma
Lu siä ku meet kuhõõ, katso peräll kui sa kuhugi lähed, vaata järele (= pane tähele)
Lu tšümmenikka näütäp tüütä i katsop päältä kümnik näitab tööd (kätte) ja vaatab üle
J kattsoma tšeerolla altkulmu vaatama, põrnitsema
Ku miä saop tahtozin kattsoa, kui smeela siä ooᴅ mina, ütleb, tahtsin vaadata (= teada saada), kui julge sa oled
Lu müü õlimma suimal i kattsozimma, kui parõpii tehä tšülää aźźojõ me olime koosolekul ja arutasime (vaatasime), kuidas paremini korraldada küla asju
J mentii võrkkoi kattsomaa mindi võrke vaatama (= kontrollima)
Ränk katsop rahnoa vaatab mesipuud (= võtab mett)
Lu mustalaizõd nämä kartoill katsottii mustlased, nemad panid kaarte (vaatasid kaartide pealt)
J tšäe kattsojõ hiromant (käevaataja)
2. vaatamas käia, külastada | vn посещать, посетить, навещать, навестить
Li saunnaiss ku mentii kattsomaa, siiz jutõltii, etti mentii katt-sõlaisiill. ain mentii kattsomaa kazvoparvõd i sukulaizõᴅ kui mindi nurganaist vaatama, siis öeldi, et mindi katsikule. Vaatama läksid ikka eakaaslased ja sugulased
Lu tuli kattsomaa kottoo tuli koju käima (vaatama)
3. järele vaadata, valvata, hoida | vn присматривать, смотреть (за кем-чем)
J pani peenenn piikuõõsõõ, lahsõnn lassa kattsomaa rl (ema) pani (mu) väikesena teenijatüdrukuks, lapsena last hoidma
J kattsozin velloo karjoi rl hoidsin venna karju
Lu botsmani, tämä katsoʙ koko parahoda meno pootsman, tema vaatab aurikul kõige järele
J papill on paha piika, ep katso lehmii perilee preestril on halb teenijatüdruk, ei vaata lehmade järele
Lu lahzõõ kattsoja ~ J lahzõ kattsojõ lapsehoidja
4. hankida, muretseda | vn доставать, достать
J nüt tarz [= tarviz] õpõn kattsua nüüd on tarvis hobune hankida
5. katsuda, püüda (midagi teha) | vn стараться (сделать что-либо)
Lu meed lidnaa, ni katso õssaa ookapõssi, sõppaa vai tšentšämüssä (kui) lähed linna, siis katsu osta odavamini, rõivast või jalatseid
Lu tämä kõikõllõ viittää kattso petelle ta püüdis (tüdrukut) igati (igal viisil) petta

koira Kett. Ränk K L P Ke M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Kr (Pi vdjI) koirõ Lu J koire Kr koir Lu Li Ra J kõira K-Ahl. koera P Ku koerᴀ ~ koer Ku Коира Pal₂ Ко́эра K-reg₂ Ii-reg₁ Ко͡ера Tum., g koiraa P M Lu Li I koira J
1. koer | vn собака
M koira annab äältä koer haugub
Lu enne vihmaa koira pekerteeʙ enne vihma koer püherdab (maas)
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa, tääb vihmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma, ennustab vihma
Lu siä õõᴅ niku koira, ain nällizä sa oled nagu koer, aina näljas
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
Lu õõn väsünnü niku koira kk olen väsinud nagu koer
Lu nii eletää niku katiikaa koira kk elavad nii, nagu kass ja koer
Kõ koira koiraa tääʙ kk koer koera tunneb
Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu nät siä teiᴅ, katid i koirad nagrõvaᴅ kk näe, (mis) sa tegid, (isegi) kassid ja koerad naeravad
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei hammusta
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs koer haugub, aga tuul kannab
M siε aukud niku mõizaa koira kk sa haugud nagu mõisa koer
J haukub niku viho-viimiŋ koir haugub nagu vihuviimane (kõige hullem) koer
Ku sill on elo niku papii koerallᴀ kk sul on elu nagu preestri koeral
J niku koira elo: jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu: iga leivapala pärast näägutatakse
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ra koiraa pulmad ovaᴅ, siiᴢ joonitõllaa mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko (kui) koera pulmad on, siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane (koer)
P ärnäkäs koira ~ Lu Ra pagana koira tige koer
Lu hullu koira hull (= marutõbine) koer
Lu talo koira õuekoer, (maja) valvekoer
Lu lintu koira linnukoer
Lu tsepaa koira ketikoer
Lu ohotnikaa koira jahi(mehe)koer
Lu emikko koira ~ koira emikko emane koer
Lu kulli koira ~ koira kulli isane koer
M koiraa poika ~ Lu koira poika ~ I koira penikka kutsikas
2. subst., adj. koer, üleannetu, ulakas, häbematu | vn бесстыдник, наглец, собака; наглый, бесстыжий
Lu ep tunnõ lassa õpõttaa üvvii, lahzõd õpõtaʙ koirassi ei oska last hästi õpetada, õpetab lapsed koeraks (= häbematuks)
Lu nütt on vätši mennüt koirassi nüüd on rahvas läinud ülekäte
J elä õõ koirõnn ära ole häbematu
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Li see õlitši mokoma koira poika see oligi niisugune koer (= üleannetu) poiss
Lu koira inemin tahop tõissa ain narria i pilkõta koer (= häbematu) inimene tahab teist aina narrida ja pilgata
3. voki keps, murd. karguti | vn шатун (самопрялки)
M se, mikä vokkia veeretäʙ, on koira see, mis vokki ringi ajab, on keps
M vok̆kii koira veeretäb ratassa vokikeps ajab ratast ringi
4. Ränk võrgukoer, -kutsikas (väike puust v. luust ese, mis võrgu kudumisel kinnitatakse võrgu serva, et ta oma raskusega võrgu silmad lahti hoiaks) | vn собачка (в сетевязании)
■
Lu inemin ku hulkub ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa: siä tšäüt koiriil einää süüttemäᴢ kui inimene hulgub ilmaasjata (ringi), siis öeldakse talle: sa käid koertele heinu söötmas
Lu isä oŋ koirill einää antamaᴢ (vallaslapse kohta öeldakse:) isa on koertele heinu andmas
Lu siä teet koiraa nõjall tüütä sa töötad vastumeelselt
K koiraa ublikaᴢ ~ J koiraa õhsõnõmuᴢ koerapöörirohi, maruhein
M koiraa näärä ~ Po koiraa nääri ~ P M Lu koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
P Lu koiraa kagla koerakaelanurk (hoonel)
Lu koiraa väärä kiviluts e. emakala
Lu koir paalikka noodakoer (noota avali hoidev puu)
Lu Ra laiska koira laiskvorst, vedelvorst, venivillem.
Vt. ka emikkokoira, emäkoira, isäkoira, jahtikoira, karjakoira, ketti-koira, koppakoira, kotokoira, kullikoira, laiskakoira, lintukoira, nältš-koira, peni-koira, pää-koira, sukkakoira, tsepa-koira, tšülää-koira, vokiikoira
Vt. ka koirain

koti [< sm] K-Ahl. (Ke Po Lu Ku), g koii
1. kodu | vn родной дом
Ku opeta omassa koissa, nellinurkaizes tuvas (Len. 292) õpeta omas kodus, nelinurkses tares
2. K-Ahl. maja; majapidamine | vn дом; хозяйство.
Vt. ka koto, kõta

koto Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Ke M Kõ S Ve Po Lu Li Ra J I (U Ja-Al. Ja-Len.) kodo ~ kotto Kr Кото Pal₂ Tum. Ко́то Ii-reg₁, g koo K M Kõ S Lu Li J I kuo K L kuoo K-Ahl.
1. (elu)maja | vn дом
Lu koto on naastill kraazgall kraaz-gattu maja on ilusa värviga värvitud
Lu enne tehtii savõssa kotoja enne tehti savist maju
Kõ miä saan paĺĺo rah̆haa i paan enelleen suurõõ koo ma saan palju raha ja ehitan endale suure maja
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja(ehituse)ks
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama (tegema) uut maja, (siis) pandi nurga alla hõberaha
Lu uuzi koto, eb ussa eb akkunaa? – kanamuna (Must. 160) mõist uus maja, ei (ole) ust ega akent (ees)? – Kanamuna
Li paharuiškuin koto väga vilets maja
M viisseinäkko koto viieseinaline maja
M Lu tšivi koto kivimaja
K tämä õli koo peremmeeᴢ ta oli maja peremees
L kuo altiaad daavissavaᴅ majahaldjad painavad (loomi, inimesi)
J koo oitõjõ majahoidja; kojamees
M koonalla on koo tšärppä maja all on majakärp
I koto peremmes tõinõ raᴢ näüttäüʙ majahaldjas teinekord näitab ennast
Lu ep se suvva tšüläs tšävvä, se on niku koto lukko ei see armasta külas käia, see on nagu majalukk
Lu hüppijäisijee koto kargajate (= teat. lahkusuliste) maja
2. kodu | vn родной дом
Lu ehit kottoo, koto ebõ·õ jäneᴢ, što pakõnõʙ (küll sa) jõuad koju, kodu ei ole jänes, et pageb (eest)
M las siä minua kotoa vaattamaa, miä viiezätšümmenezä vuvvõza en õõ õllu kotona lase mind kodu vaatama, ma ei ole viiekümnel aastal kodus käinud (olnud)
K jõkaiss urvotõttii õman koton igaüht urvitati (lihavõtte ajal) oma(s) kodus
Lu miä ommaa kottoo süntüzin ma sündisin oma(s) kodus
J koto poolõ (Must. 170) kodu poole
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Lu koto olud on üvä koduõlu on hea
Lu miä suvvaan koto leipää ma armastan koduleiba
Lu koto kaŋgaᴢ kodukootud linane riie, kodulõuend
Lu koto suukkuna kodukootud villane riie, kodukalev
Lu võtõttii koto vävüssi võeti koduväiks
R koto kanazet (Reg. 17) rl, fig kodukanakesed (= neiukesed)
Lu koto sorsa kodupart
Lu koto anõᴅ koduhaned
Lu koto tehtü kauhtana kodutehtud kaftan
M fartukaᴅ koto kuotuuᴅ põlled (olid) kodukootud
3. talumaja koos kõrvalhoonetega; majapidamine | vn (крестьянский) двор; хозяйство
J ep saa kuinit päi kottoa pittää (ta) ei tule kuidagiviisi majapidamisega toime
J koo pitämin tarvitõp kõvaa tšätt majapidamine vajab kõva kätt
■
Lu hullujõõ koto hullumaja
M lahsijee koto lastekodu
Lu vanojõõ koto vanadekodu.
Vt. ka kanakoto, lintukoto, perus-koto, savikoto, sünnüskoto, tšivikoto.
Vt. ka koti, kotokkõin, kõta

kotoo K R U P M-Set. Ja-Len. Lu kotuo K U L P V Po kot̆too M Kõ S V I kot̆tuo M-Kett. kottoo vdjL Kõ-Len. S Po Lu Li Ra J I Ku kotto J I koju; kodus | vn домой; до́ма
P tulin vuvvyõ takant kotuo tulin aasta pärast koju
M kotid veetii kot̆too, rattiisõõ pantii kotid viidi koju, pandi aita
I koiraa kutsummak kot̆too kutsume koera koju
Lu linnalaizõt tultii kottoo tšäümää linlased tulid koju käima
K lähs kotoo tulõmaa asus koduteele
U nõizimma tulõmaa kotoo hakkasime koju tulema
I siiᴢ moissiossa tuõmmak kot̆too suurta teetä müü, laulaass i tanttsiass kot̆toossaa siis tuleme mõisast koju mööda suurt teed, laulame ja tantsime (lauldakse ja tantsitakse) koduni (välja)
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo? – säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole (koju)? – Sääremari
Lu jutõltii, što pokkoinikaa haamu tšäi kottoo räägiti, et surnu vaim käis (öösiti) kodus (koju)
Lu ne evät kottoo koolt nad ei surnud kodus
L kotuo nõisass sõittyõmaa kodus hakatakse (minuga) riidlema
Lu eb õllu ainovaa inemissä kotoo ainustki inimest ei olnud kodus
I sis meilä õli õma kot̆too kazvatattug opõnõ siis oli meil oma kodukasvatatud hobune.
Vt. ka koissa, kotii, kotona, kotoossaa, kotoosõõ, kottuśi, kuoɢ

litši¹ Kett. K-Ahl. K-Al. L P M Kõ-Len. S Ja-Len. Lu Li Ra J I ĺitši J-Tsv. liki Ku
1. adv ligi, ligidal, lähedal | vn близко, вблизи
Lu nät ku meil on koolõma litši näe, kuidas meil on surm ligi
Lu meri on litši meri on ligidal
P bõlõ tšetäit siin litši pole kedagi siin lähedal
2. adv ligidale, lähedale | vn ближе, на близкое расстояние
L sõta jo litši tulõʙ sõda tuleb juba lähedale
P litši ep tõhi mennä ligi ei tohi minna
J tuõ litši tule siia (tule ligi)!
3. adv ligidalt, lähedalt | vn вблизи, с близкого расстояния
Ra tämä litši katsoʙ ta vaatab ligidalt
4. temp ligistikku, lähestikku | vn поблизости (друг от друга)
Lu ühee iällizeᴅ, ne õllaa üht ittšää, litši on sünnüttü üheealised, need on ühevanused, (ajaliselt) ligistikku on sündinud
5. postp ligi, ligidal, lähedal | vn вблизи
Li mee minusse etepeᴢ, miä en taho, što siä õlõiziᴅ minu litši mine minust kaugemale, ma ei taha, et sa oleksid minu ligidal
Lu herrad õltii rüsümä tšüläss alõpassi, näväd õltii rüsümä tšülää litši mõisnikud olid (= elasid) Rüsümäe külast allpool, nad olid (= elasid) Rüsümäe küla ligidal
6. postp ligidale, lähedale | vn близ
P tuli põdra tšülεä litši tuli põder küla lähedale
7. prep ligi, ligidal, lähedal | vn близ
Ra tšivikkõja on tšülää takana litši kalmoiᴅ Kivikoja on küla taga kalmistu lähedal
J see on üvä, ku kõik põllod õlla litši kottoa see on hea, kui kõik põllud on kodu lähedal
J litši lipuu kantajiije rl lipukandjate ligidal
8. prep ligidale, lähedale | vn близ
M kapusmoo tehtii litši vettä kapsamaa tehti vee lähedale
Lu tootii kaŋgõspuud riχχee, pantii litši seinää toodi kangaspuud tuppa, pandi seina ligidale
Lu nävät päästii litši jõkkõõ nad pääsesid jõe lähedale
P tulõmma litši pietärii jo tuleme juba Peterburi lähedale
9. prep paiku; enne, vastu | vn около; под (по времени)
K jo litši tševäd miikkulaa nõistii tšäümää eittsee juba kevadise mihklipäeva paiku hakati õitsil käima
Lu litši pädrää i jaanii mennää vihtaa peetripäeva ja jaanipäeva paiku minnakse vihtu tegema
Lu mi vähepi jalkalapoja kupaizõᴢ, se jo õli litši poolt päivää mida vähem jalalabasid (= jalalabapikkusi) oli varjus (= mahtus varju pikkusesse), (siis) see oli juba keskpäeva paiku
Lu litši enipäivää enne lihavõttepühi
K litši lõunaa lõuna paiku, ennelõunal
10. ligi, umbes | vn около, приблизительно
Lu vot siiᴢ õli rajat tehtü, litši sata sültä, rajass rajjaa, kuza lüütii mätšikkaa vaat siis olid (pallimänguks) tehtud piirid, ligi sada sülda (oli) piirist piirini, kus löödi (= mängiti) palli
Ku sis hüü olt́śii nuumeriᴢ .. liki tunni aikaa siis nad olid numbritoas .. ligi tund aega.
Vt. ka litšellä, litšeltä, litšikkõizõlla, litšillä, littšeellä, littšeeltä, littšäällä

päi¹ K-Ahl. R-Lön. L P M Kõ Li Ra J Ku päin J-Tsv.
1. prep (millegi) poole, (millegi) järgi | vn в сторону (чего-либо), по (чему-либо)
Lu päi rantaa onõtši niittü (siit) ranna poole ongi heinamaa
Lu aluz mättiiʙ päi tuulõõ alus kaldub tuule järgi
2. postp (mingit) pidi, (mingil) viisil | vn (каким-либо) образом
J tänävoonn oŋ kõikkiitt päi tulokõz voosi tänavu on igapidi saagikas aasta
J ettee päi edaspidi, tulevikus
J murnii päi (Must. 176) pahupidi
■
J umpi päin huupi
M natta vizgataz enttäs päi tatt visatakse endast eemale
M täm õli iloza tüttärikko, se kumpa iezä päi meheĺie meni see oli ilus tüdruk – see, kes esimesena mehele läks
J ep saa kuinit päi kottoa pittää ei saa kuidagiviisi (koduse) majapidamisega tegelda (kodu hoida).
Vt. ka eteepäi, kahzippäi, kanniippäi, kuippäi, kumpipäi, kõikkiippäi, murniippäi, niippäi, pahnoppäi, pahnuppäi, pahnõippäi, pahnõppäi, pahõnõippäi, pahõnõppäi, rissiippäi, suipäi, tõiziippäi, õikiippäi, õikõõppäi, õttspäi

rihi Kett. K-Ahl. K-Al. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Ja-Len. V Ra Ma) ŕihi (K-Al.) rih́i (J) riχ́i U (K R M Kõ Lu) riihi Kett. Por. (Ku) riih Kr Риги Tum., g rihee M Lu Li Ra J rihie K L P rihe J-Must. riχ́ee K R rih̆hee vdjI I riihee Ku
1. (elu)maja, tare | vn дом, изба
K vanad mehed rihtä ize panivaᴅ endisaegsed mehed ehitasid elumaju ise
K nõistii salvomaa rihtä hakati maja ehitama
J om vähäize ahasuᴢ, pere suur, rihi peen on vähe kitsas: pere (on) suur, tare väike
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikkaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas (on) elanikud? – Maja
Lu kase on minuu koto, miä elän kassin riheᴢ see on minu kodu (maja), ma elan selles (siin) majas
M rihi da lautta elumaja ja laut
Lu miä savvu rihhee süntüzin ma sündisin suitsutares
V musad rihed õlivaᴅ olid suitsutared
Lu rihee irreᴅ majapalgid
J sõta sõizop, sõrmõd rissis. a se on salvomõ, rihee salvomõ mõist sõda (= sõjavägi) seisab, sõrmed ristis? – Aga see on ristnurk, (palk)maja ristnurk
J rihee χaltiain, tätä eʙ nätšünnü majahaldjas, teda ei olnud näha
Ku perennain vei ne hüvät herkud riihee lakkaa perenaine viis need head road toalakka
2. tuba, eluruum | vn комната, жилое помещение
L rihi täünεä lahsai sirkkoizyõ sisaa silmiikaa rl tuba täis lapsi ööbik-linnukese silmadega
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
M naizikko riheᴢ, nännät kujalla. soonirsi (Set. 19) mõist naine toas, rinnad õues? – Aampalk
Lu dušnikka on ahjoll toož, veitäp paarua rihessä tõmbeauk on ahjul ka, veab auru toast välja
P tulõõ emä tulõb ahjossa vällää, püörip, püörip kolpakaa pääl, häärääp, häärääb ümpärikkua rihiä litši ahjua tule-ema (= tulehaldjas) tuleb ahjust välja, pöörleb, pöörleb ahjukummi peal, askeldab, askeldab toas ringi ahju lähedal
K võttaass tuli rihee tuli võetakse toas üles (= peerg, lamp pannakse toas põlema)
S rihtä lämmitättii köeti tuba
L rihi lämpizi senes taloza selles talus köeti tuba
L ümpär rihtä mööda tuba
L rihie süämmeᴢ keset tuba
Lu kahs rihtä, a rihenneüs tšehspaikkaᴢ (majas on) kaks tuba, aga esik (on) keskel
K tõi rihi (Set. 63) (vadja elumaja) teine, puhas tuba (harilikult ilma küttekoldeta)
P tšülmäz rihes piettii talvõll ugritsaᴅ, kapusaᴅ, maamunaᴅ külmas (maja teises otsas asuvas) toas hoiti talvel (hapu)kurke, kapsaid, kartuleid
Lu rihee silta ~ Ra rihee maa toa põrand
Lu rihee kolkka toa nurk
J rihee päälüᴢ toapealne, pööning, lakk
3. rehi | vn рига, овин
■
J viska vana hlaamu rihee päälee viska vana koli toa peale (= pööningule)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee eit läks sel ajal kuhugi esikusse
J kuuliᴅ, rihen neez mikäle kolahtaaᴢ kas kuulsid, esikus kolksatas miski?
J mee too rihenn eess taaria mine too esikust kalja.
Vt. ka elo-rihi, esirihi, muss-rihi, savvurihi, takurihi, truba-rihi, tšehsirihi, tõinrihi, tüü-rihi

tšeertää Kett. M Lu J (K-Ahl. K-Al. R-Eur. Li) tšiertää P (K) tšiertεä P tšeertä J-Tsv. tšeertääɢ I keertää Ku, pr tšeerän Kett. M Lu tšeerrän K-Ahl. tšierän P tšeeren Lu J tšeerää I, imperf tšeerin Lu J tšeerii I
1. keerata, pöörata, ümber keerata v. pöörata, ümber v. ringi ajada, keerutada, kokku v. rulli keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda | vn поворачивать, повернуть, переворачивать, перевернуть, крутить, вертеть, свернуть; ворошить (сено); пахать (землю)
I se vih̆haa paaʙ nav̆vaa pääl i ainõ tšeeräʙ, tšeeräʙ. vot i sis meeʙ kase napa paikalõõ see paneb viha naba peale ja aina keerab, keerab. Vaat ja siis läheb naba paigale
M vokilla on napa, tšeertääᴢ vokil on naba (= kruvi), (sellest) keeratakse
J opõin on tšeerettü teess ääree hobune on pööratud teelt kõrvale
P vaatab niku süätünnü ärtšä, tšieräp silmεä munat tõizippäi vaatab nagu vihane härg, keerab silmamunad pahupidi
J pää tšeeren õtsass väĺĺää! keeran (sul) pea otsast ära!
P tšieräp paa kummollaa i panõb lavvalõ rubĺaa d́eŋgoi (pulmakomme:) keerab (savi)poti kummuli ja paneb lauale rubla raha
J tšeer šuub murnippäi pööra kasukas pahupidi!
M jalgaakaa tšeeräb vokkia ajab jalaga vokki (= vokiratast) ringi
M tšeerettii javotšiviä tšäell käsikivi aeti käsitsi ringi
P viihkuri tšierti einoi tuulispask keerutas heinu
M einää tšeertääᴢ heinu kaarutatakse
P tšiertivät paperoskaa sammaliissa keerasid paberossi samblast
J proovva pluugakaa peŋgeri tšeertä ümper proovi mätas (raud)adraga ümber pöörata
K väitimmä valua, tuorõõ valuo tšierämm ümpärikkua, siiz üvä on vedasime sõnnikut, värske sõnniku künname sisse (keerame ümber), siis on (see) hea
J tšeerä aizat kottoo keera aisad kodu poole! (= hakka koju sõitma!)
J see tait koir tšeerti mokoma gafka küllap see koer keeras sellise julga
M tšeertää jälleᴅ jälgi (tagasi) keerata (metsa eksinu nõiasõnadega õigele teele tagasi pöörata)
M täätäjä tšeertii pahalt jällelt lehmää külatark pööras lehma vanakurja jäljelt tagasi
2. oksele ajada, südant pahaks ajada (impers.) | vn тошнить, становиться тошно, дурно
Lu päältä üvä vaattaa, a alta õhsõnõmaa tšeeräʙ vs pealt hea vaadata, aga alt ajab oksendama
■
M jumala tšeertii pääzgod ineemmiizee luissa jumal tegi pääsukesed inimese luudest
M tältä tšeerettii palkka, mitä piti maksaa tal peeti kinni palk, mida pidi makstama.
Vt. ka tšeerrä, tšeertoa

vaattaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu (R Ja-Len. Kr) vaattaaɢ I Ва́атта Pal₁ Ii-reg₁, pr vaatan Kett. K R L P M Kõ S Lu I vaattaan [sic!] (K) vaataa ~ vaat̆taa I wahtan Kr, imperf vaatõn P M vaatõõ ~ vaat̆tõõ I vaattazin Kõ
1. vaadata | vn смотреть, посмотреть
L kuttsuass nuorikkõa vaattamaa, tuvvass nuorikka vaattaa kutsutakse pruuti vaatama, tuuakse pruut vaadata
M siä vaata kui lõikkaaᴅ, sill on kuras seltšämii sa vaata, kui lõikad, sul on nuga seljaga (allapoole)
I tämä vaattõ kõhallaaɢ millõõ silmiijõ ta vaatas mulle otse silma (silmadesse)
P vaatõttii, millin tševäᴅ vai kyõs saap tšülvää vaadati, milline (tuleb) kevad või kunas saab külvata
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõm̆maa tšäänäʙ vs pealt on ilus vaadata, aga alt ajab oksendama
Lu tämä ku vaatap kossaa, eb õõ üvvää täl meeleᴢ kui ta kõõrdi vaatab, (siis) ei ole head tal mõttes (meeles)
M kase vaataʙ inehmiin aźźaa päälee läpi sõrmii see inimene vaatab (selle) asja peale läbi sõrmede
2. külastada, vaatamas käia | vn проведывать, проведать
K eb õllu kotona sohsem vaattamaza sukua niiza viiezä tšümmenezä aigas-saigaza (Ahl. 110) (muinasjutust:) ta ei olnud nende viiekümne aasta jooksul üldse käinud kodus omakseid (~ sugulasi) vaatamas
K sõtamees jutteeb: elä tapa, lasse minua kotoa vaattamaase (Ahl. 110) (muinasjutust:) sõjamees ütleb (surmale:) ära tapa, lase mind (minna) kodu vaatama
M meemmä vaattamaa saunnaissa lähme katsikule (= lähme nurganaist vaatama)
3. (lapsi, karja, kodu) hoida, (laste, karja, kodu) järele vaadata | vn нянчить, присматривать, присмотреть (за ребёнком); стеречь (стадо); сторожить, стеречь (дом)
M petteriz lahsai vaatõn olin Peterburis lapsehoidjaks (= hoidsin Peterburis lapsi)
Kõ ńankkan õlin lahsai vaattamas ühe talvõ (Len. 216) lapsehoidjaks olin, lapsi hoidmas ühe talve
Kõ palkatkaa minua karjušissi, tšülää karjaa vaattajassi (Len. 217) rl palgake mind karjaseks, küla karja hoidjaks
M koo vaattaja koduhoidja
■
M ev vaatõttu, što nävät herraᴅ nad ei võtnud seda arvesse, et nad on mõisnikud
K arponikka vaattaab arvolla karttoikaa, mitä leeʙ arbuja (~ ennustaja) ennustab kaartidega, mis tuleb
P lurjuz ep kehta tehä mitäiᴅ, vaatab üli aizaa niku pero opõnõ laiskvorst ei viitsi midagi teha, vaatab üle aisa nagu peru hobune.
Vt. ka vaatahtaa, vaatõlla, vahtia

vahtia K L P M Kõ Lu Li J (Ra Ku) vaht́śia Ku vahtiaɢ I, pr vahin K P L J Ku, imperf vahtizin P Lu J
1. valvata | vn сторожить
M mõizaa tar̆raavahti, täm vahti tar̆raa mõisa aiavaht, tema valvas aeda
P menin vahtimaasyõ, tšen tšäüp kapussoi vargassamaᴢ läksin valvama, kes käib kapsaid varastamas
Lu emikko parõp kottoa vahiʙ, a kulli meeb ain tšüllää vaa emane (koer) valvab paremini maja, aga isane läheb muudkui külasse
Lu ühee inemizee piti vahtia pärettä i tulta, ain vajõltaa üks inimene pidi valvama peergu ja tuld, aina vahetama (peergu)
M sis kui tuõʙ jo sünnüttämizee aika, siz lehmää vahtiaᴢ, võib õlla etti tälle piäb avittaa siis, kui tuleb poegimise aeg, siis lehma valvatakse, võib-olla, et teda tuleb aidata
2. (karja, lapsi) valvata, hoida, karjatada, (karja, laste) järele vaadata | vn присматривать, пасти; нянчить
M sikuri sik̆koo vahiʙ seakarjus valvab sigu
Lu eittsenikad vahtivad õpõzija üül õitsilised valvavad öösel hobuseid
Lu sinuu isä vahti sikoja sinu isa oli seakarjus (= karjatas sigu)
Lu karjušši vahip karjaa karjane valvab (hoiab) karja
I a miä õl̆lii vanapik kõittšia i vahtiaɢ, lõõkuttaaɢ i süüttääɢ i juuttaan näitä i vaattaaɢ aga mina olin (lastest) kõige vanem ja (mul tuli) neid valvata, kiigutada ja sööta ja joota ja (nende järele) vaadata
3. valvata, (millegi järele) hoolt kanda v. vaadata, silmas pidada | vn заботиться, присматривать
M siz veel emä piäb vahtia etti lahz eb autuiᴢ siis peab ema veel hoolt kandma (vaatama), et laps ei hauduks
M vahtiaᴢ, štob linnahsõd evät tulissuiss valvatakse, et linnased ei läheks kuumaks
Lu võtan teen tšiireeltää tšämmelkakuu, sitä piäʙ vahtia võtan teen kiiresti paistekaku (kämblakaku), seda peab valvama (küpseb ahjupaistel)
4. valvata, jälgida, luurata, varitseda | vn следить, подсматривать
M pah̆haa voima vahip saunanaissa vanakuri jälgib (luurab) sünnitajat
M sakkali vahip kanoja kanakull luurab kanu
Lu jeegeri vahiʙ kütt varitseb (metslooma)
5. vaadata, vahtida | vn смотреть, глядеть
M vahi, vahi, tšenleeb meni vaata, vaata, keegi läks!
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vaatavad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? Need (see) on silmad
Lu mitä siä veel takkaa vahiᴅ mis sa veel tagasi vahid?
J viisaz vahtii viiloonalta rl tark vaatas viilu alt
Kõ nurkaa takant vahiʙ vahib nurga tagant
J vahib niku üü-lakko silmet harrillaa vahib nagu öökull, silmad pärani
Ku katso kui pahass vahib mejjee päällᴀ̈ (Mäg. 218) vaata, kui kurjalt vahib meie peale
M elä vahi tšül̆lää, tšül̆lää nainõ paŋgõt kõrjaaʙ, koira kõrõtaa ära vahi küla poole: külanaine peidab panged, koer kaelkoogud (= küla on sinu vastu halb)
J ev vahi iḱä varõssõ rl ei vahi iga varest (= ei raiska asjata aega)
Kõ täm õõ vahtinnu naisia ta on (aina) naisi vahtinud
Lu viinaa vahiʙ vahib (ringi) viina (järele) (= käib ja vaatab, kust saaks viina)
■
M lehmä on mokom bluutka, eb vahi õm̆maa kot̆toa lehm on niisugune hulkuja, ei hoia oma kodu (= läheb hulkuma)

vattsa Kett. K L P M S Lu Li Ra J I (Ku) vatsa K-Ahl. M-Set. Kõ-Len. Lu-Must. J-Must. vattsõ Pi Ke Lu Li J vatts J-Tsv. watza ~ wazza Kr Ватси ~ Ва́ца Pal₁ Ва́тца Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Вацца Tum., g vatsaa K L P M Kõ S Lu Li J I Ku kõht, kõnek. vats | vn живот, брюхо
K ku vattsaa vaivattii, rettšää söötii kui kõht valutas, söödi rõigast
M paĺĺo sein, vattsa tuli täünn kõvii sõin palju, kõht sai väga täis
M kõikk on vattsaa pantu kõik on nahka pandud (= ära söödud)
J süükaa, juukaa vatsat täünää rl sööge, jooge kõhud täis
Kõ minuu vattsa ebõ·õ seittsemess nahgass tehtü (öeldakse, kui üha pakutakse süüa:) mu kõht pole seitsmest nahast tehtud
Li meil salvod õltii vattsõᴢ kk (vaeses peres öeldi:) meil olid salved vatsas
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs tema sööb kätega, tööd teeb vatsaga
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo. säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole (koju)? – Sääremari
Ku nain tantsiʙ, vatsa kazvaʙ (Len. 296) mõist naine tantsib, kõht kasvab? – Värten
M ed magannu vattsaa täün, semperäss siε aikottõõᴅ kk sa ei maganud vatsa (= und) täis, sellepärast haigutad
Lu vattsa urnaʙ kõht koriseb
Lu vatsaa onõ ajattanu kõvass kõhu on tugevasti puhitusse ajanud
Lu vetelä vattsa kõhulahtisus
Lu kõva vattsa kõhukinnisus
J vatsaa laukõmin kõhulahtisus
Ra suurõõ vatsaakaa nain rase naine
J lõhõlt vattsa lõhgõttii rl lõhel kõht lõigati (lõhki)
Lu kalaa vattsa piäp võttaa poiᴢ kala sisikond tuleb välja võtta
M vatsaa alussõᴅ (lamba) kõhualused (= kõhualune vill)
■
M miä nagran vatsaa täünnä ma naeran end lõhki
Lu vargas tšäi vattsaᴢ kk varas käis vatsas (= kõht on tühi)
S vattsa liikahti (venituse kohta:) naba läks paigast (ära).
Vt. ka maukko-vattsa, moltivattsa, napa-vattsa, niiska-vattsa, nältšävattsa, paksuvattsa, suurvattsa

üvässi K P M Kõ Lu Li Ra J üväss P Lu Li J üväst Lu üvässiɢ vdjI hüväss Ku hästi | vn хорошо
P siε tääd üvässi, a miε tään parapii sina tead hästi, aga mina tean paremini
Lu minnua võtõttii üväss vassaa mind võeti hästi vastu
Lu mälehtän üväst mäletan hästi
Lu se inemin üväss arvaaʙ see inimene ennustab hästi
Lu tämä üvässi ep saa jutõlla, tagotap sõnnaa ta ei saa hästi rääkida, kogeleb
P tämä nii üvässi einää lüöb niku pietäris süvväz võid leivääkaa ta niidab nii hästi heina, nagu Peterburis süüakse võileiba
Lu miä piin uborkkaa üvässi ma pidasin kodu hästi korras
Lu tänävoonn õli üvässi kallaa tänavu oli hästi (ohtrasti) kala
P nõizimma üvässi vaattamaa hakkasime tähelepanelikult vaatama
Lu mill om pantu sõpa üvässi [= õikaassi] pääl mul on rõivas õigetpidi selga pandud
■ P põlõtõttii kõikii da i siz jätettii üvässi kõik suitsetasid ja seejärel jäeti hüvasti; Lu jääka üvässi jääge hüvasti! (= head aega!)
Vt. ka üvii, üvälee