[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kuhõõ Kett. K U P M Kõ S Lu Li Ra J kuhyõ L kuh̆hõõ M kuhhõõ Po Lu kuχχõõ Lu kuhõ K M Kõ Po Lu Ra J I kuhe R-Eur. R-Lön. kuõ M J kuhõõɢ I kuhõɢ I (vdjI) kuhõgõ I kuhoo Ku
1. kuhu? | vn куда?; L lintu, lintu, kuhyõ lentεäᴅ rl. lind, lind, kuhu lendad?; Lu kuhõõ kõrjazit tširvee kuhu (sa) kirve peitsid? M kuh̆hõõ hartšuusõõ on vajaa sfjoklaa kuhu toitu (= millise toidu sisse) on peeti vaja?
Lu kuhõ poolõ lähen nüte (Must. 158) kuhupoole nüüd lähen?
2. adv kuhu | vn куда
S kuhõõ niitti johzõʙ, se on värttenä kuhu niit jookseb, see on värten
Li sõpa-astiad õlivad ümmärkõizõᴅ, kuhõõ pantii sõvaᴅ rõivatünnid, kuhu pandi rõivad, olid ümmargused
M menin sinne, kuhõ troppa vei läksin sinna, kuhu rada viis
Lu tšeeli veep kuhõõ tahoᴅ vs keel viib, kuhu tahad
I eläm mättäük kuhõg ep piäge ära roni (sinna), kuhu pole tarvis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü, kuh̆hõõ silmät panna näe, nii oli häbi, et (ma) ei teadnud, kuhu silmi peita (panna)
I tšem mettsää meeʙ, tšen kuhõõɢ meeʙ kes läheb metsa, kes kuhu läheb
J kuhõ õnni laŋkõõʙ kuhu liisk langeb (kuidas õnne on)
I tämä viiʙ meet tääk kuhõõɢ ta viib mine tea kuhu
J miä meen hot́ kuhõõ, miä em peltšää mittäiᴅ ma lähen kuhu tahes, ma ei karda midagi
Lu tämä kuhõ ni meneʙ, täll ain on õnni kuhu iganes ta läheb, tal on ikka õnne
vdjI en tääk kuhõs saaɢ ma ei tea, kustsaadik
3. kuhugi, kusagile | vn куда-нибудь, куда-то
Lu siä ku meet kuhõõ, katso peräl kui sa lähed kuhugi, pane tähele (vaata järele)
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni rihenn et̆tee vanaeit läks sel ajal kusagile esikusse
J paaŋko miä tširja lavvõlõõ vai kaappi. – ühs kõik, kuhõ ni paa kas ma panen raamatu lauale või kappi? – Ükskõik, pane kuhugi
J kuhõ ni buit on kõrjuttõnnu kusagile on peitnud
4. (ei) kuhugi, (ei) kusagile | vn никуда
Lu mikä kuhhõõ ep kõlpaa, se on χlaamu mis kuhugi ei kõlba, see on rämps
Lu em mee kuhhõõ ma ei lähe kuhugi
5. milleks | vn к чему? зачем?
M no joonittõõp koira, ni kuhõ tälle nii pittšä, ümper kot̆toa noh, koer jookseb, siis milleks talle nii pikk (kett), (et) ümber maja (joosta)
J kuhõõ maata kukkaizõllõõ rl milleks maad lillekesele?
I kase on krivoi vana, kuhõm meilee mokoma see (pruut) on kõver, vana, milleks meile niisugust.
Vt. ka kojo-kuhõõ
Vt. ka kuhõiᴅ, kuhõitkaa, kuhõni, kuhõ-nibud́, kuhõõ-leeʙ, kuhõõtši, kunnõ²