[VOT] Vadja keele sõnaraamat

Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside •


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kumpa Kett. K R L P M S Po Lu Li J I (Kõ Ja-Len. Ku) kumba K-Ahl. kumpõ J kump K R Kõ-Len. Lu Li J Ku kumʙ Lu, g kummaa K L M Lu J kumma R-Reg.
1. kumb? | vn какой (из двух)?
J kummõss tšäess võtaᴅ kummast käest võtad?
J tšälü, kummaz lavvas siε isuᴅ käli, kummas lauas sa istud?
Lu kumpa sõzar õli vanõp kumb õde oli vanem?
J kumpa teet läheᴅ kumba teed (sa) lähed?
M arvaa: kumpa kõrva el̆lääʙ arva (ära): kumb kõrv ajab pilli?
2. relat kumb | vn кто, который (из двух)
Lu kahs laiskaa lüütii vettoa, kumpa näiss on laizgõpi kaks laiska vedasid kihla, kumb neist on laisem
Lu kahõõ-tšezzee võtõtaa tõin-tõizõlt sõrmõᴅ, kokkaᴢ, nõissaa tõmpaamaa, kump kumpaa tõmpaaʙ (sõrmevedamisel) kahekesi võetakse teineteisel sõrmedest kinni, (sõrmed) konksus, (ja) hakatakse tõmbama, kumb teise (sõrme lahti) tõmbab
3. relat kumb – kumb | vn кто – кто (из двух)
L a miε kuultaan .. , kummall on ääli eliäpi, kummall on sõnat tarkõpaᴅ rl aga mina kuulan .. , kummal on hääl heledam, kummal on sõnad targemad
4. missugune? mis? | vn какой?
Po kummal päivää lìep pulma mis päeval on (= tulevad) pulmad?
5. relat missugune, milline, mis | vn какой
L kumpa pojo kumpaa tüttrikkua võtti tšiin, senie piti i õlla naisõnnaa see tüdruk, kelle poiss (mängus) kinni võttis, pidi saamagi selle poisi naiseks
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
K tämä tääp, kummas saaduz on üväd õunaᴅ kk ta teab, kus aias on head õunad (= ta teab, millise kivi all vähid on)
L võttaguo χot́ kummaa tüttärie tahoʙ võtku ükskõik missugust tütart (ta) tahab
Lu vätši on kummat kuza rahvas on igal pool isesugune
K kummall päivää lahs sünnüʙ, senee svätoi nimee annap pappi mis päeval laps sünnib, selle pühaku nime annab preester (lapsele)
L em mälehtää, kummal kuuta tämä on (ma) ei mäleta, mis kuul see (tähtpäev) on
6. kes? | vn кто?
L kumpa võtab leütεä tämεä tüttäreᴅ kes leiab (võtab leida) tema tütred (üles)?
7. relat kes, mis | vn кто, что
M siäl õltii tüttereᴅ, kummaᴅ tšidgottii peenteriä seal olid tüdrukud, kes kitkusid peenraid
Lu kummal bõllu lassa, ep tullu kattsõlaizil kellel ei olnud last, (see) ei tulnud katsikule
M i tšümmee i kahstõššõmõtta tükküä võip tuvva i kahõsaa, kumpa kui tooʙ ja (emis) võib tuua (põrsaid) ka kümme ja kaksteist tükki, ja kaheksa, kes kuidas toob
I vanõpat tääsivät, tšen kummaakaa tšäüʙ vanemad teadsid, kes kellega käib (= kurameerib)
Lu se on kaŋkain sõpa, kumʙ on õmmõltu koto kaŋkaassa see on linane rõivas, mis on õmmeldud kodukootud (linasest) riidest
M paadra on suuri tuuli, kumpa metsää puut tšäänäb juurina·a keeristorm on suur tuul, mis kisub metsapuud juurtega (maast)
Kõ sis panimma pikkaraizõõ koo, kummaza i miä paraiko elän siis ehitasime väikese maja, kus ma praegu elangi
8. relat kes – kes | vn кто – кто
J kummalõ annan palkassi rahaa, kummalõ leipää kellele annan palgaks raha, kellele vilja
M kummall murti jalgaa, kummalla pää väänti kellel murdis jala, kellel väänas pea (otsast)
I võtaᴅ kumpaa kaasa kelle (lastest) võtad (tööle) kaasa?
J saunnain saunaasõ sünnütti, tšezällä lauttaa, kummad lauttaa, kummat sarajaa nurganaine sünnitas saunas, suvel laudas, kes laudas, kes küünis
9. mõni | vn некоторый
Ja kummat bõllu opõtattu lukõmaa, a miä täädin [= tääzin] lukõa (Len. 235) mõnda polnud õpetatud lugema, aga mina oskasin lugeda
L tantsittii i laulõttii kupoĺuossaa, kummaza tšüläzä troittsaassaa tantsiti ja lauldi jaanipäevani, mõnes külas (aga) suvisteni.
Vt. ka kumpi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur