[VOT] Vadja keele sõnaraamat

Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside •


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kurttaa Lu Li kurtta J-Tsv., pr kurtan Lu kurtõn J, imperf kurtin Lu J
1. kurta, kaevata, haliseda; kahetseda; kurvastada | vn жаловаться, сетовать; сожалеть; печалиться
J elä kurt, veel näed üvä päivä i siätši ära kurda, (küllap) näed veel sinagi head päeva
J kurttõmin elolõ b avit halisemine elus (elule) ei aita
J kurtõb jot eb joutunnu tõisiika parvõõ kahetseb, et ei saanud teistega kokku
J nain kooli, nütt kurtõʙ naine suri, nüüd (mees) kurvastab
2. kiratseda, tujutu v. põdur olla; kiduralt kasvada | vn прозябать, хилеть; хиреть, чахнуть
Lu a inemizel ku algap tulla läsü vai ebõõ üvä meeli tälle, jutõllaa: se inemin ain kurtaʙ; itšävässä inemin võip tuzgõta, a kurttaa, kurttõmin, se rohkaap on läzüssä aga kui inimesel hakkab tulema haigus või (kui) pole tal hea meel, (siis) öeldakse: see inimene aina kiratseb; igatsusest võib inimene kurvastada, aga kiratseda, kiratsemine, see on rohkem haigusest
Lu tševväässä tšülvetää viĺjä ja isutõtaa oovoššiᴅ, ja perrää senee tullaa tšülmeᴅ, i tšülvö algap kurttaa, kehnossi kazvoʙ kevadel külvatakse vilja ja istutatakse juurviljad, ja (kui) pärast seda tulevad külmad, ja (= siis) külv hakkab kiratsema, kasvab viletsalt
Li floksat kaugaa kurtõttii, evät kazvottu floksid kiratsesid kaua, ei hakanud kasvama (ei kasvanud)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur