[VOT] Vadja keele sõnaraamat

laŋko Kett. K-Al. L P M Lu Ra J (K-Salm₁ R-Eur. R-Reg. Po Kl), hrl pl laŋgoᴅ K-Al. K-Salm₁ R-Reg. P M Po Lu Ra J Kl lang, langud (abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased) | vn свойственник, свойственница; сват, сватья
Lu naizõõ suku i mehee suku tõin tõissa kutsutaa laŋgoᴅ naise sugulased ja mehe sugulased kutsuvad üksteist langudeks
M tšen ovat pulmaza, kõikk õllaz laŋgoᴅ: täm̆mää suku i min̆nuu suku kes on pulmas, (need) kõik on langud: tema sugulased ja minu sugulased
P kõik sukulaizõt, tšed õlivat pulmaᴢ, õlivat tuož laŋgoᴅ kõik sugulased, kes olid pulmas, olid samuti langud
J noorikaa emä panõb lahjaa laŋkoilõõ, vüü paap kaglaa pruudi ema annab (paneb pulma)kingi langudele, paneb vöö kaela
L nuorikka õssi tõisiilõ laŋkoilyõ, tšellie rätte, tšellie povoinikka pruut ostis teistele langudele (= peigmehe sugulastele), kellele räti (rätt), kellele tanu
Po nùorikoo emä isutab laŋgod lavvaa taggaa pruudi ema paneb langud laua taha istuma
Lu süükaa laŋgoᴅ, juukaa laŋgoᴅ, jutõltii pulmaᴢ sööge, langud, jooge, langud, öeldi pulmas
K no ka laŋko, vassõn laŋko, tulõk võttamaa stokana viinaa noh, lang, vastne lang, tule ometi võtma klaasi viina
J en nähnüt kasta pittoa ku kaneissõ laŋkuloissõ rl ei ole (enne) näinud sellist pidu, nagu nende langude juures
J suuri kiitoz laŋgolõõ suur tänu langule
J üvässi laŋgossi tuli sai heaks languks
J aissiä minu laŋko, niku valo aŋko kk ah sina, minu lang, (sa oled) nagu sõnnikuhark.
Vt. ka meez-laŋko, naiz-laŋko
Vt. ka laŋgohsõᴅ, laŋgokko