|
Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
laihtua² Lu Li J-Tsv. laiχtua (P), pr laihun Lu Li J laiχun P, imperf laihtuzin Lu Li J teadvust kaotada, minestada | vn падать, упасть в обморок, лишаться, лишиться чувств
Li tämä laihtu i laŋkõõz maallõ ta minestas ja kukkus maha
J sai kuull, jot poik tapõtti sõaᴢ, de nii i laihtu sai teada (kuulda), et poeg tapeti sõjas, ja nii minestaski
J pruuskaa laihtunnullõõ vett silmiilee pritsi minestanule vett näole (silmadele)
Lu siittä haizossõ miä laihtuzin sellest haisust ma minestasin.
Vt. ka laihussa