[VOT] Vadja keele sõnaraamat

laskõuta L M Kõ (Kett. K-Ahl.), pr laskõuʙ Kett. K L M Kõ, imperf laskõuzi L laskõuᴢ L M laskuda; langeda; vajuda; loojuda | vn спускаться, спуститься, опускаться, опуститься; заходить, зайти (о солнце)
M õrava laskõup puuss alaᴢ orav laskub puult alla
L saatana laskõuzi maalyõ saatan laskus maa peale
L lemmüs tulõb niku rihma laskõuʙ kratt tuleb, nagu köis laskub
L tähed laskõuvaᴅ, sis niku puhup tähti tulta (kui) tähed langevad, siis täht (nagu) puhub tuld
L õhtagonna, kui päivä nõis laskõumaa puolyõssaa metsεä tagaa õhtul, kui päike hakkas vajuma (laskuma) poolenisti metsa taha
Kõ päivä laskõup tširkkaassi päike loojub selgelt
M päivä laskõub jumalaa tüv̆vee, jumalallõõ päike läheb looja
M päivää laskõumiin päikese loojumine.
Vt. ka laskauta, laskiissa, laskua, laskõnõssa, laskõussa, laskõõssa, laskõõta