[VOT] Vadja keele sõnaraamat

Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside •


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

leevvä Lu lid́d́ä M-Set. lidjä (Kett.) leeäɢ vdjI I, hrl pr 3. p leeʙ Al. Kett. Len. K U P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku lieʙ Al. K R U L P Po Ko ĺeeʙ Kett. leebe M leep Kr leʙ Al. M Po J, (potentsiaalse kõneviisi tunnusega с признаком потенциального наклонения:) -neʙ R S Lu Ra J I lieneʙ Al. R L P
1. olla (tulevikus), tulla, muutuda, jääda; hakata, saada | vn быть (в будущем); стать
Lu kassin piäʙ leevvä üvä sarka, üvä koto siin saab olema hea põllutükk, hea maja
I miä tänä voona läz̆zii, a tulavoona tah̆hoo õllaɢ terveenä, leeäɢ terveenä tänavu ma olen haige, aga tuleval aastal tahan olla terve
I eb leek kuhõp pannaɢ ei ole, kuhu panna
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meid eʙ lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
Lu et tee tüütä, eb leene i süüvvä (kui) sa ei tee tööd, ei ole ka (midagi) süüa
Lu alusõl eb leene õnnia, ku inemiin alusõš tširrooʙ purjelaeval ei ole õnne, kui inimene laevas kirub
M kui on van̆naa ja uuvvõõ jouluu välillä puut härmäzä, siz leeb marjavoosi, i taramarjaa i mettsämarjaa, kõikkõa leep paĺĺo kui jõulu ja uusaasta vahel on puud härmas, siis tuleb marja-aasta, nii aiamarju kui ka metsamarju, kõike tuleb palju
Lu ku linnud lennellää maata vassaa, siz leeb vihma kui linnud lendavad maadligi, siis tuleb vihm(a)
Lu tänävä õltii lassa risittämäᴢ, leevvä rissijäizeᴅ täna käidi (oldi) last ristimas, tulevad ristsed
J kase paari jo on tšihlõᴢ, tšiire leevvä pulmõᴅ see paar on juba kihlatud, varsti tulevad pulmad
I kõhta leep talvi varsti tuleb talv
I miä ih̆hoo, nämäd leevät teräväᴅ ma ihun (nuga ja saagi), need saavad teravaks
J ku leeb api-meeᴢ, siiz miä tait saan tüükaa kokkoo kui tuleb abiline (abimees), siis ma saan vist tööga valmis
M mee parõp mak̆kaa, enäp meeltä leeʙ mine parem maga (end välja), tuleb rohkem mõistust (pähe)
Kõ vaata, mitä seness leeʙ vaata, mis sellest saab (tuleb)
M mill lehmä nellättä vazikkaa leeʙ mul toob lehm neljanda vasika (mul tuleb lehm neljandat korda lüpsma)
L maa lieneb rautõnõ, a taivaz lieb vahtšinõ (muinasjutust:) maa muutub raudseks, aga taevas vaskseks
K mat́o ku kazvaʙ, leeʙ mokom niku emä kui Matjo kasvab, tuleb samasugune nagu (ta) ema
S leeʙ naizikko saab abielunaiseks
L lienen lidnaza alkoi kantajanna hakkan linnas küttepuude kandjaks
Lu mil leeb itšävä tätä, miä õõn õppõõnut tämääkaa mul hakkab temata igav, ma olen temaga harjunud
Lu leed läsivä terve voosi oled terve aasta haige
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs (kui) tahad kõike teada, siis jääd ruttu vanaks
M miε leen üφsinää ma jään üksi
M sillõ kõikk leep prostittu sulle antakse kõik andeks
Li elä märnä, leeb ohto märnää ära karju, küllalt on (juba) karjutud
2. pidada, sunnitud olla | vn надо, должен (со связкой ‘быть’ в будущем времени)
L lieb mennä mettsεä obahkaa tuleb metsa seenele minna
L lieb minuu manaχann õlla kõikk itšä ma pean kogu elu munk (mungana) olema
Kett. sinuu leep pesä sa pead pesema
■
K mitä leeb õli karjušill tšäezä karjusel oli midagi käes
L mitä lieb lutši, mokomat sõnaᴅ juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha (= välimusest märgata), et poiss jääb haigeks
J se on mikä lep tšud́esa see on mingi(sugune) ime
M mikä leeʙ kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda
S tšel leep tuli narvass keegi tuli Narvast
I kuhõl lee staruh kazell aikaa meni eit läks sel ajal kuhugi
K siä ku b lie tahod mennä tšäümää enelleez nuorikkõata (Al. 10) sa tahad vist endale noorikut kosima minna?


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur