[VOT] Vadja keele sõnaraamat

liiva K-Ahl. P M Ja-Len. Lu Ra J I (K-Al. R-Eur. R-Lön. Kõ-Len.) liiv J-Tsv. liwa ~ lihwa Kr Лива Tum. Лḯива K-reg₂ Ii-reg₁ Лïи́ва Pal₁, g liivaa P M Lu J I liiv | vn песок
I meilä mokoma kehno maa on, tämä ühsi liiva ili savvi meil on niisugune vilets maa, see on ainult liiv või savi
P üφs õli kisa suurii sõmõriikaa, a tõin õli liivaakaa ili tuhgaakaa üks kott oli kruusaga (suurte sõmeratega), aga teine oli liivaga või tuhaga
J liiva kritizeb jalkoin allõ liiv krigiseb jalgade all
M pantii autaasõõ, liiva pääĺee: mak̆kaa siis (surnu) pandi hauda, liiv peale (, siis öeldi): maga siis!
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas (on) elanikud? – Maja
J sõrmiikaa liivat sorizin, veiseizin liivad lidnaa teelee rl sõrmedega liivad soriksin, viiksin liivad linnateele
M puisan liivaa puistan liiva
Lu kase om maailmaa viihkura, pöllütäb liivaa, nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ see on ilmatu suur tuulekeeris, tolmutab liiva, näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmad
Lu tuizgannu liiva, ku tuuli ajaʙ; ajannu liiva, ku vesi ajaʙ; meil on kõik siin ajannu liiva tuiskliiv (on), kui tuul ajab (= kuhjab liiva kokku); uhteliiv (on), kui (mere)vesi ajab (= uhub liiva randa); meil on kõik siin uhteliiv
M sor̆rõa liiva ~ Lu sorrõa liiva ~ sorraa liiva sõmer liiv, jäme liiv, kruus
Lu heeno liiva peen liiv
Lu valkaa liiva valge liiv
J meree rannaa liivaᴅ luiteliiv, luiterannik (mereranna liivad)
Lu liiva leete liivaleede
Lu liiva kehveliᴅ liivaleetseljakud
Lu liiva komu liivakamakas.
Vt. ka graviliiva, heekkaliiva, saahhariliiva, soraliiva, suukkuriliiva, sõmõrliiva, tuuliliiva