[VOT] Vadja keele sõnaraamat

liukua² Kett. R L P M Lu Ra J (Kõ) liukuaɢ I ĺuukua Lu (Pi Li Ko Ku), pr liugun M Ra J ĺuugun Lu, imperf liukuzin Lu Ra J ĺuukuzin Lu
1. liugu lasta (kelguga, suuskadega, uiskudega), liuguda | vn кататься, прокатиться (по льду или на салазках), скользить
P pienen tšihlagon eb liuguttu paĺĺo, suurõn tšihlagon, siz liuguttii väikesel vastlapäeval ei lastud palju liugu, suurel vastlapäeval, siis lasti liugu
M ku on lakõa jää, siz on üvä liukua kui on sile jää, siis on hea liugu lasta
Li ĺuukutaa lahzõd alaz mättšiä, talvõlla kelkkõjekaa lapsed lasevad talvel (liugu) mäest alla kelkudega
M lahzõᴅ saanikoil liukuaᴢ, i suhsila liukuaᴢ lapsed lasevad liugu kelkudega ja suuskadega
M tütterikkõizõt eväd liukunnu suussõilla tüdrukukesed ei lasknud liugu suuskadega
J poikõizõd liuguta końokkoill poisid uisutavad (lasevad uiskudega liugu)
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
M tšihlagonn liuguttii lin̆noita vastlapäeval liuguti linu (= lasti liugu, et linad kasvaksid)
P liukujõilõõ linat pitšäᴅ (vastlalaulust:) liugujatele (= liulaskjaile kasvavad) pikad linad
2. sõita | vn кататься, прокатиться
M suu-ravvat suhõ, i opõn rakkõiᴢ, saaʙ mennä liukumaa suurauad suhu, ja hobune (on) rakkes, võib minna sõitma
Lu ku piäb mennä ĺuukumaa, sis piäp saaniikaa mennä kui tuleb minna sõitma, siis tuleb saaniga minna
M opõzõl liuguttii tšihlagonna, noorõt kõig liuguttii opõzõl, tõisõõ tšül̆lää mentii, kuza noorizo õli vastlapäeval sõideti hobusega (= saaniga). Noored kõik sõitsid hobusega (= saaniga), läksid teise külla, kus noorsugu oli
P liukuttii sis sukua müü, tšed õlivat pulmaᴢ sõitsid siis sugulasi mööda (need), kes olid pulmas
L läpi tšülεä piεp kahs kõrtaa liukua peab kaks korda läbi küla sõitma
Lu ĺuukua saab venneekaa i õpõzõõkaa i autookaa sõita saab paadiga ja hobusega ja autoga
Lu miä õlin pikkarain poikanõ, vennejeekaa ĺuukuzimma jõgõᴢ (kui) ma olin väike poisike, (siis) sõitsime paatidega jõel
J petteris sai liukua konkõll Peterburis sai sõita hoburaudteel
3. (edasi) libiseda; (ära, välja) libiseda | vn скользить; соскользнуть
Ra välissä on paha tee, eb liugu lait́o vahel on halb tee, regi ei libise
Lu liukuzin maata müü libisesin mööda maad
Lu ušatii puu õtsad õltii paksupaᴅ, ettep tullõiᴢ ušatii kõrvissa poiᴢ, että eb liukuis poiᴢ toobripuu otsad olid paksemad, et ei tuleks toobri kõrvadest välja, et ei libiseks välja
J lippaa päält kõig liuguʙ libeda pealt libiseb kõik (maha)
4. lohiseda | vn волочиться
Lu tämä sai senee suõ petliikaa tšii õpõzõõ selles suurõs χodus. susi liuku maatõ müü ta sai selle hundi hobuse seljas kihutades linguga kinni. Hunt lohises mööda maad
5. (lahti) libiseda, (tõmbele) järele anda | vn поддаться, поддаваться
Lu sigaa sorkka eb liugu seasõrg (= teatav sõlm) ei anna järele (= ei libise lahti)
■
P täll aźźad menevät kehnossi, liukuvad allõ-mäjee tal lähevad asjad halvasti, lähevad (libisevad) allamäge.
Vt. ka limossua, lippaussa, lipsahtaa, lipsahtaassa