[VOT] Vadja keele sõnaraamat

luizgata P M Li J (Kett. Ja-Len.) luizgõta ~ luizgõtõ Lu luizgõt J-Tsv. luizgataɢ I, pr luiskaan P M Lu Li J, imperf luiskazin P J luiskõzin Lu J
1. luisata, luisuga teritada | vn точить, наточить бруском; оттачивать, отточить бруском
M eeste piäb vikastõ voolla, a siz luizgata algul tuleb vikat(it) lõigata, aga siis luisata
P luiskaan vikahtyõd luizgaakaa luiskan vikatit luisuga
I luiskaaʙ vikahtõõ oslalla luiskab vikati luisuga (teravaks)
Lu ku tülppäneʙ, taas piäʙ luizgõta kui (vikat) läheb nüriks, tuleb jälle luisata
2. luisata, valetada | vn врать
Lu tšem petteeʙ, jutõllaa: elä luiskaa kes valetab, (sellele) öeldakse: ära luiska!
J nii pajatõb lippassi, niku luiskaaʙ räägib nii libedalt, nagu luiskab
J luiskaap petell luiskab (luiskab valetada)
3. visata, heita | vn швырять, швырнуть
J süäntü de vihaizõssi luiskõᴢ minu sapanoo nurkka vihastas ja viskas vihaselt minu {s}-a (= linikutaolise peakatte) nurka
4. lüüa | vn шлёпать, шлёпнуть
J on luizgõnnu tõiss kõrvõlõ on löönud teist vastu kõrva (= on andnud teisele kõrvakiilu).
Vt. ka luiskaa, lärisä