|
Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
luu K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku Kr Лу́у Pal1 K-reg2 Ii-reg1, g luu Lu J
1. kont, luu | vn кость
Ra lihal on luuᴅ, a kalal on rooᴅ lihal on kondid, aga kalal on luud (rood)
M pehmiä liha, ilmaa luuta pehme liha, ilma kondita
M lud́d́ekaa liha kontidega liha
M tämä ain viskaz luud maalõõ ta viskas (süües) aina kondid maha
Lu sinull piäb luuta grizziä sul tuleb konti närida
Kõ sinu tšäessä i araga ep saa kaluttua luuta sinu käest ei saa harakaski näritud konti (= sinu käest ei saa keegi midagi)
M opõzõlt liha söötii, luud da nahka jätettii hobusel(t) liha söödi, luud ja nahk jäeti (alles)
L karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha, sõi ära)
Ku ḱäpü oli luussa võrgukäbi oli luust
I lövvin luud inehmizee leidsin inimese luud
J raaoo luud vaĺaittassa tee ääreᴢ raipe luud vedelevad tee ääres
Lu siä minnua lüü nii kõvassi, vaa luid elä katkaa sa löö mind nii kõvasti (kui tahad), ära ainult luid purusta
Lu vaivatab vanoja luita, soovip kehnoa ilmaa vanad luud valutavad, (see) ennustab halba ilma
P ja mettsä otuhsõllõõ kaluta õmaz luud nuorõd nõdrukkõizõᴅ ja metsloomale (viid) närida oma noored painduvad luud
Lu purõb luhõs-saa (Must. 160) pureb luuni
M luisõõssaa luudeni
J luita sööʙ luud valutavad (närib luid)
M sooja luita eb murra vs soe konti ei riku (luid ei murra)
Lu vari luita eb vaivata vs soe konti ei riku (kuumus luid ei vaeva)
J lusti on luita liikutõlla rl lust on luid liigutada (= tööd teha)
Lu se jäi pahaizõssi niku haamo, niku luu da nahka see jäi kõhnaks nagu viirastus, nagu luu ja nahk
M tämäss bõlõ mit̆täiᴅ ku luuta da nahkaa temast pole midagi (muud järele jäänud) kui (vaid) luu ja nahk
M tällee piäp kopittaa ram̆moa, etti kazvaizivad luud i lihaᴅ ta peab koguma rammu, et kasvaksid luud ja liha(se)d
Kõ nõizi ize tiitäjäksi, .. liitti lihat luihe kiin (Len. 230) rl hakkas ise lausujaks, .. liitis lihad luude külge (= parandas tõbise)
M söötii luinaa päinää kõikk kk söödi kõik koos luude-peadega (= söödi kõik viimseni ära; söödi kõik koos naha ja karvadega ~ saba ja sarvedega)
M ted́d́eekaa saab nagraa, etti šok̆kaa-luuᴅ väsüväᴅ teiega saab (nii) naerda, et põseluud väsivad
J oŋ ko sill ajut pää luuᴢ on sul mõistust peas (kas sul on ajud pealuus)?
Lu pää luu pealuu
J nenää luu ninaluu
Lu kagla luuᴅ rangluud
J tšäsi luuᴅ käeluud
Lu pihta luu ~ lopatk luu abaluu
Lu tšültši luu ~ tšültšä luu roie, ribi, küljeluu
Lu sääri luu sääreluu
Lu rissi luu ristluu
Lu J korsku luu krõmpsluu
J slona luu elevandiluu
J luu jäseneᴅ liigesed (liigeseluud)
2. linaluu | vn кострика
I luut poiz määliᴅ lõugutad (lina)luud välja
Lu pellavaa luuᴅ linaluud
■
M aivoo üvä inehmin, üv̆vää iz̆zää luissa lähnü (on) väga hea inimene, hea isa luudest tulnud
J lustia luuta obõnõ (Must. 175) head konti hobune (orig.: hyvässä kunnossa pysyvä hevonen)
J boranaa pää luu oinapea, oina pealuu (= loll)
M sööjää luu ~ P kuolluu luu kooljaluu
J luu marjõ lillakas, lillakamari
M tämä min̆nuu muukkaᴢ, kõig luud läpi ta piinas mu üdini ära
M täm on nii viratoo läpi lud́d́ee tšäüjä ta on nii üdini halb inimene
Lu ne on läpi luijõ tšäüjäᴅ, neid elä uzgo, nagrajad poigõᴅ, suvataa tüttöi nagraa need on petised, neid ära usu, petjad poisid, armastavad tüdrukuid petta.
Vt. ka bokkaluu, jalkaluu, kaglaluuᴅ, kalaa-luu, kantoluu, lapaluu, lapatkaluu, lapp-luu, lavaa-luu, liitts-luu, lopatkoluu, lõukaluu, nenä-luu, nenää-luu, pahk-luu, peh́miä-luu, pihtaluu, puusaluu, puuskaluu, põlvi-luu, põski-luu, pää-luu, rintaluu, rissiluu, seltšäluu, silmäluu, slonaa-luu, sõrmi-luu, sääriluu, sööjäluu, šokka-luu, tšedräluu, tšedrämizluu, tšeer-luu, tšehsisääriluu, tšäsiluu, tšültšiluu, änt-luu