[VOT] Vadja keele sõnaraamat

matka Kett. R-Eur. P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (K Ja-Len.) matk K J-Tsv., g madgaa P M Kõ Lu J teekond, reis; | vn путь, путешествие
J matka pittšä, tee roojakõᴢ rl teekond pikk, tee porine
J meil õli matka tultava rl meil oli tee(kond) ees
Lu teill on matka tultu teil on tee(kond) seljataga
Ra oroi joχsi, matka joutu rl täkuke jooksis, tee(kond) edenes
Lu nõisi perrää suurõõ madgaa haukkaamaa hakkas pärast pikka (suurt) teekonda sööma
K tšäüs ain pittšii matkoi käis aina pikkadel teekondadel
K pittšää matkaa tulimma tulime pikka teed (= olime pikal teekonnal)
J harkita pittšä matka sammutakse pikka teed
Li miä tahon sillõ üvvää matkaa, õnnõlliissõ matkaa, õnnõlliissõ teetä ma soovin sulle head reisi, õnnelikku teekonda, õnnelikku teed
Kõ aika, marja, matkaa mennä rl (on) aeg, armsam, teele asuda (minna)
Lu mehed jo laadiustii matkaa mehed juba seadsid end teele (minema)
Lu miä meen matkaasõõ ma lähen tee(konna)le
Lu tämä on matkõᴢ ta on tee(konna)l
P miä madgass tulin ma tulin tee(konna)lt
M eellä pajatattii vana rahvaz nii: pittšää matkaa elä ruta mennä tuhkapäivää päivännä ennemalt rääkis vanarahvas nii: pikale tee(konna)le ära rutta (minna) esmaspäeva(sel) päeval
M kõikkõa võiʙ tek̆kauta pittšäz madgaᴢ pikal tee(konna)l võib kõike juhtuda
J miõn [= mie õõn] tullut pitšäss madgassa ma olen tulnud pikalt teelt
J taaz meep sinne, kaukaa matkaa taas läheb sinna, kaugele teekonnale
Lu opõn ku tuõb madgõssa, on higõᴢ, sis piäp tallottaa kui hobune tuleb sõidust (teelt), on higine, siis peab (teda) kõnnitama
■
Lu kunnõ piεttä matkaa kuhu te lähete ~ kuhu te olete teel?
Lu miä ookazin, saan mennä matkaa ma puhkasin, (nüüd) võin (jälle) liikuda (käima hakata).
Vt. ka kaukamatka