[VOT] Vadja keele sõnaraamat

Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside •


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

meri Kett. K L P M Lu Li Ra J I Ku (R Kõ-Len. Ja-Len.) meerri Kr Ме́ри Tum. Мэри Pal1 Мэ́ри K-reg2 Ii-reg1, g meree K M Lu Li J I merie K L mer̆ree M mere J meri | vn море; Lu eb meri õõ kõnsa paikalla, tämä ain virtaab etees-takaaᴢ ei meri ole kunagi paigal, ta aina voogab edasi-tagasi; M meri kõnz on emä, kõnz emintimä vs. meri on kord ema, kord võõrasema; Lu merell õllaa kõrvaᴅ vs. merel on kõrvad; Lu merell meri kuulõʙ, a mettsäz mettsä kuulõʙ vs. merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb; J merell eb näü õttsa ep-ko äärt merel pole näha otsa ega äärt (= meri on ääretu); Lu nii kõva tormi, vesi meres pöllüüʙ on nii kõva torm, vesi meres tolmab; Ku ken merellᴀ̈ boo tavaᴅ, se i vaivaa boo nähᴅ kes merele pole sattunud, see pole ka vaeva näinud; Li mehet tšäütii merelee mehed käisid merel (kalastamas); Lu merell piti mennä, võrkot piti õlla merele (kalastama) tuli minna, võrgud pidid olema; Li meill rohkaap tšäütii sütšüzüll merellä meil käidi rohkem sügisel merel (kalastamas); Lu tuõb ribakk merelte tuleb kalur merelt; Li nüd õllaa motorill seiliᴅ, ilm seiliä eb lassaa merree nüüd on mootorpaadil purjed, ilma purjedeta ei lasta merele; Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre; Lu laiva ajab mertä müü laev sõidab mööda merd; K mertä müö meni sõitis meritsi
L ψuku ψuku karjaa, ülie merie marjaa (last hüpitades öeldi:) {ψ. ψ.} karja, üle mere marjule
Lu meri komizõʙ meri mühab
Lu meri kohizõʙ ~ Li meri pašizõʙ meri kohiseb
Lu meri tšäüp koohunaa, meri koohuʙ meri vahutab
M meri on avõõ, jäätä enäʙ bõõ meri on lahti (= jäävaba), jääd enam pole
Lu meri on virreᴢ meri virvendab
Lu lakkaa meri, lainõtta bõõ mittää vaikne (sile) meri, laineid (lainet) pole sugugi
Lu tüüni meri tüüne (vaikne) meri
Lu puhaz meri lage meri
Lu suur meri ain šumizõʙ, siäll ain on lainõ ulgumeri üha kohiseb, seal on alati laine(d)
Lu laako meri ~ tasõnõ meri avameri, ulgumeri
Lu oma meri (= Lauga laht)
Lu ühed õltii kaukaa meree laivaᴅ, tõizõd õltii litši meree laivaᴅ ühed olid kaugesõidulaevad, teised olid lähisõidulaevad
Lu kaukaa meree kapteni kaugesõidukapten
I kreiposti õli meree rannaza kindlus oli mere rannas
Lu kazikkoniittü on meree partaal Kazikkoniit on mere ääres
Lu tšezäll meree põhjaz on tšülmä vesi, a talvõll on sooja suvel on merepõhjas külm vesi, aga talvel on soe (vesi)
Li meree seltš, se on ku koko meri mereselg, see on nagu kogu meri
J vet kuile näüb mere seĺĺell purjõ kuid (just) nagu paistab mereseljal puri
J meree nukkõ, metsää kukkõ .. meree nukkõ on alus, metsää kukk on einää kuhjõ .. mõist mere nukk (= laid [?]), metsa kukk [?] .. – Mere nukk (= laid [?]) on purjelaev, metsa kukk [?] on heinakuhi ..
Lu meree kohina kuulup kaukaall mere kohin kuuldub kaugele
Lu meree suu mere suu, suubumiskoht (jõesuudmega laht)
J meri on med́d́ee maama, meree lainõ laukojainõ rl meri on meie ema, merelaine pesijake
Lu J meree vaahto merevaht
J meree ragoᴅ lahvandused v. praod merejääs
Li meree rikotuᴢ jäälagunemine merel
J mere virt om veenü jää soomõ meress merehoovus on viinud jää Soome lahelt
Li meressä ajab meree ajõtussa merest uhab (ajab) merekõntsa (välja)
Lu meri ajotuᴢ ~ meri vesi ajo merekõnts, -muda
Ra meree sää ~ J meri sää (mere)torm
P meri kala merekala
J kajaga on valkaa lintu, meri lintu kajakas on valge lind, merelind
Lu meri sorsa meripart
J meri roho (Tsv.) mererohi [?], merihein [?]
J ahjo on meree tšivessä rl ahi on merekivist
Lu ku päivä nõisu punõtiʙ, meri mehell eb õõ üvä kui päikesetõus punetab, (see) ei ole meremehele hea (enne)
Lu meri varkaaᴅ mereröövlid, piraadid
J meri dalisko talvi saappõga päälüᴢ õmmõlla kahs kõrtõin mere- (= kaluri-) või talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu meri miili meremiil
Lu meri sõlmi se kõnsaid ep tiukkaa meremehesõlm, see ei lähe kunagi umbsõlmeks
M eb õõ meil meri men̆nua meil (= sisemaa pool) ei ole merega tegemist
■
I meree silmäᴅ fig meresilmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal, kus usutakse olevat kunagi olnud meri)
Lu meri ärtšä, sitä süüvvää, tämä on sarvijeekaa fig merihärg (kala), seda süüakse, ta on sarvedega
Lu meri griba teeseen.
Vt. ka ahaz-meri, alameri, kala-meri, sulameri, vallameri, ülämeri
Vt. ka sulameri


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur