[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ebmikäiᴅ P
1. ei miski, ei midagi | vn ничто, ничего
ebmitäid juoltu ei öeldud midagi
2. ei mingisugune | vn никакой

ebnii-mikä J eb-ni-mikä J-Tsv.
1. ei mingi | vn никакой
eb-ni-migäll viittä ei mingil viisil
2. ei miski, mitte miski | vn ничто

mikä Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku miḱä J Ku mitšä K-Ahl. mi K L P M Po Lu J I (R U Kõ V Li) mii M, g minee K P Lu Li Ku minie L P mizee K M miz̆zee M mizzee Po migää Lu Li Ra J miğgää I mii K-Set., part mitä K L P M Kõ V Po Lu Li Ra J I Мита́ ~ Ми́дя Pal₂ Ми́да K-reg₂
1. interrog mis; kes | vn что; кто
K nellä meessä sõisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
Lu mitä se on mis see on?
L mitä pεäka on mis peal viga on (mis peaga on)?
P mid ne on mis need on?
P miniekaa mašina tšäüʙ millega rong liigub?
P mitä siε henttsuuᴅ mis sa hulgud?
Lu millä ~ migäl mennä võttamaa millega (mõrsjat) võtma minna?
Po mizzee pääle (mizess) siε duumaᴅ millest sa mõtled?
Lu minee perässä sinnua lüütii mille pärast sind löödi?
Li migää perässä ~ minee perässä mispärast? miks?
K mi siä õlet (Ahl. 110) kes sa oled?
2. relat mis; kes | vn что; кто
Lu mikä on keittämättä, se on toorõ mis on keetmata, see on toores
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüʙ, mitä tšümmee tarkkaa võivõᴅ vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
K rätte, mineekaa pühtšiä tšäsii rätt, millega käsi pühkida
Li konnaa näd lazzõp kuruu (~ kuruᴅ), migässä poigat tullaa konn, näe, heidab kudu, millest tulevad pojad
L mitä sai leiväss kõikk seimmä mis kõlbas (mida sai) leivaks teha, kõik(e) sõime
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
Lu nüd jo nii kõvassi unohtan, a mi aikaa on pääᴢ, ned mälehtän nüüd juba nii palju unustan, aga mis ammu on peas, neid (asju) mäletan
J migää sain, senee jõin mille sain, selle jõin (maha)
I leeb migällä suurussaaɢ on, mida süüa hommikueineks
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle ütle ükskõik mida, ükskõik mida käsi teha, ei tema hooli (kuula) ega hakka tegema
I i kõikkõlaisii tetši i astikkoja ii mitä puuttu ja tegi igasuguseid (nõusid), ka pütte ja mis ette sattus
Ku meije küläz oli ühz meeᴢ, miḱä läkäz mitä eb oltõ, i mitä eb lee meie külas oli üks mees, kes rääkis, mida ei olnud ja mida ei tule
M a mitä õli vaattajia minuu siällä, ne võtõttii kõik kasõttii aga (need), kes olid mind seal vaatamas, need kõik kasteti (märjaks)
3. mis (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn что (с предыдущим местоимением ‘кто’)
I meevät taas tüülee; tšen mitä teeʙ lähevad taas tööle; kes mida teeb
Ku ken i mitä, a sika ain ommaa kk kes mida, aga siga aina oma
I ehtiüväᴅ, tšen miğgää paaʙ ül̆lee rõivastavad end (jõulusandiks), kes mida (mille) paneb selga
4. missugune, milline, mis | vn какой
M ai mi peen popastõri oi missugune väike abikarjus!
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa vs milline (on) maa, selline on komme, milline lind, selline on laul (keel), milline töö, selline on rõivas
M ahonurmi on se, mikä maa ookaaʙ kesapõld on see maa, mis puhkab
Lu mikä kas on ihmeellin inemin mis imelik inimene see on!
M mikä nüt karetti tuli mis tõld nüüd tuli?
J migää tüü mees siä õõᴅ mis tööd sa teed (missugune töö mees sa oled)?
J mikä temppu siäll õli mis seal juhtus?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
J migäll aika nämä joutusti kotto mis ajal nad koju jõudsid?
M millä mallia siä senee teiᴅ mismoodi sa selle tegid?
J mill viisi ~ migäll viittä ~ mill koosia mismoodi, mil viisil?
M mikä millõõ on aźźa täätää, miltized linnuᴅ mis (see) minu asi on teada, millised linnud (on olemas)!
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ, niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ mis ilus ta siis nii on: niisama on nina all kaks auku nagu teistelgi!
J mikä mokom vaaž-noi d́eel mis(sugune) tähtis asi (see siis on)?
5. miski | vn что-то, что-либо, кое-что, нечто
M mikä tšuudittaab ize entää miski kummitab iseenesest
M kui tšell vaivatap silmiä, vai mikä on tapahtunnu, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged või midagi on juhtunud, siis minnakse sinna ohverdama
L ku sill lieb mitä vajaa, tulõ kassyõ paikkaa kui sul on midagi vaja, tule siia kohta
Lu se on moikattava ku mitä ep tappaa see on pilgatav, kui (inimesel) midagi puudub (= kui inimene on poole aruga või vigane)
Lu sõmõrtšivi, sitä ku mineekaa lüüᴅ, raŋkaakaa, tämä hajjooʙ, murõnõʙ liivakivi, kui seda millegagi lööd, raskega, (siis) ta laguneb, mureneb
Lu tänävä mitätši piäp tehä täna tuleb midagi teha
Lu mikä itšänää se õli miski see (ikka) oli
J etsi mitä nibuit bufetiss süüvve otsi puhvetikapist midagi süüa
J viska mitä ni buit koirõlõ viska midagi koerale
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha, et poiss jääb haigeks
M miä kojo mitä pajatin ma midagi rääkisin
6. mingi | vn какой-то
Lu minee rätii pani puhhõõ mingi räti pani puu külge
Lu ku mikä juttu meeʙ, kõiɢ nõisõvat pajattamaa kui mingi jutt läheb (liikvele, siis) kõik hakkavad rääkima
7. (ei) miski | vn ничто
J nütt bõõ tehä mitä muut ku võtta kisa ja menne kerämä nüüd pole teha midagi muud, kui võtta kott ja minna kerjama
J eb mitä tehä, piäb menne ei ole midagi teha, tuleb minna
8. mida ( .. , seda .. ) | vn чем ( .. , тем .. )
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J mi varõp, see parõp mida varem, seda parem
9. kas .. või .. ; nii(hästi) .. kui ka .. | vn или .. или .. ; как .. так и ..
M meil on ühskõiɢ, mi põlto, mi nurmi meil on ükskõik, kas põld või nurm
■
P mitä siε õlõd läsivä vai kas sa oled ehk haige?
Lu mill sinn eb õõ mitä mennä mul ei ole asja sinna minna
Lu isuttii mitä isuttii istuti tükk aega (istuti mis istuti)
J blagoit maat eb mahz mitä i tšüntä, ühellaim mittäit ep kazvo viletsat maad ei maksa üldse kündagi, nagunii midagi ei kasva
Lu passibo. – eb miltä tänan! – Pole tänu väärt!
J tämä mitä voimaa hailahtõõb nagraa ja kaĺĺuʙ ta lagistab naerda täiest kõrist ja karjub
M mikä leep kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda.
Vt. ka ebnii-mikä

mikäiᴅ P M (Kett. K R L Kõ Lu J I) mik̆käiᴅ M Kõ, g miz̆zeiᴅ M, part mitäiᴅ Kett. K R L P M Lu mitäitä K-Ahl. mit̆täiᴅ M Kõ I mittäiᴅ M Kõ Lu I J mittäitä I
1. miski | vn что-то, что-нибудь, что-либо
P põllol mikäid ain tulõʙ põllult miski ikka tuleb (= põld mingit saaki ikka annab)
I antagaa mit̆täiᴅ millõ andke mulle midagi
M tämä miz̆zeit teeʙ, nii maailmaa makuzassi (kui) ta midagi (= mingi söögi) teeb, siis väga maitsvalt
Kõ tõin kõõs sööʙ mit̆täiᴅ kuivaa, siz ikotaʙ kui mõni sööb midagi kuiva, siis luksub
2. mingi, mingisugune | vn какой-то
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Kõ siäl on domovikka niku inehmiin mik̆käiᴅ seal on majahaldjas, nagu mingi inimene
I ženih̆haa tetšiväᴅ, oppõõs tetšiväᴅ migässäissä puissa (jaanipäevanaljana:) tegid peigmehe, tegid hobused mingisugustest puudest
3. (ei) miski | vn ничто
I tüttäreᴅ antõvaᴅ lekarstvoo, eb mit̆täit tälle avittannuᴅ tütred andsid arstimeid, miski ei aidanud teda
J nii on upŕamoi lahs, jot tšettäit i mittäit ep kuuntõõ on nii kangekaelne laps, et ei kuula kedagi ega midagi
M bõlõ mit̆täät pah̆haa pole midagi halba
I millissäiᴅ mittäiᴅ näväᴅ eväᴅ antannuuᴅ meilee nad ei andnud meile mitte midagi
M miε en peltšää millizee mit̆täiᴅ ma ei karda mitte midagi
4. (ei) mingi, (ei) mingisugune | vn никакой
M tämä on nii tülppä ińeehmin, täm̆määsee ep tartu mik̆käid õpõtuᴢ ta on nii nürimeelne inimene, talle ei hakka külge mingi õpetus
■
P tšizgob mitäit säätä kisub nagu tormi(le)
M oottõõ, miä sillõõ juttõõn mit̆täit salajuttua oota, ma räägin sulle ühte salajuttu
M tširppa bõõ mit̆täiᴅ kirpe pole sugugi
M täll eb õõ ram̆moa millizee mit̆täiᴅ tal pole üldse jõudu.
Vt. ka ebmikäiᴅ

mikäidni (P), g mineidni P miski; keegi | vn что-то, что-либо; кто-то, кто-либо
panõ deŋgad mineidni tõizyõ nimele pane raha kellegi teise nimele (hoiule)

mikäleeʙ M mikä-leeʙ Lu (P) mikälieʙ P mikäleʙ P M Kõ mikälee Lu Li I Ku (K Ra J) mikäle·e Lu mikäle Lu Ra J (K) mikä-le J-Tsv. mikäleeɢ ~ mikälleeɢ ~ mikä-le·eɢ I, g minelee Lu, part mitäleeʙ M mitä-leeʙ ~ mitäleʙ P M mitälee K Lu J mitäle K
1. miski; keegi | vn что-то, нечто, что-то, некто
Lu mikäle·e dumizõʙ miski tümiseb
I mikäleeɢ tapahtujõ minukaa minuga juhtus midagi
Lu välissä kazvab mitälee tšättee vahel kasvab midagi (= mingi kasvaja) kätte
P tämä mitälep pajatti ta rääkis midagi
Lu minelee peräss tämä nõisi läsimä millegipärast jäi ta haigeks
J mikä-le häülüp tšiutonn all, taita tširppu miski liigub särgi all, vist kirp
Ku kuulen, ettᴀ̈ mikälee šappaap tuaʙ kuulen, et keegi paterdab tulla
2. mingi, mingisugune | vn какой-то, некий
J nii tuli mikäle voimõtuᴢ jot em või mittäit tehä nii tuli mingi jõuetus (peale), et (ma) ei saa (= ei suuda) midagi teha
J migädle hrupkoid niglõᴅ: kui tšättee, nii kattši mingi(suguse)d haprad nõelad: kui kätte (võtad), nii (on) katki
Kõ õli võtõttu, što siäl om mikäleb eläjä, riiga pappi arvati, et seal on mingi elusolend, rehetont
M mikäleeʙ on tšerik̆koo meno (see) on mingi kirikuasjandus
P mitä-leeʙ tulõʙ ilmaa muutoᴢ, siᴢ toož aikutaʙ (kui) tuleb mingi ilmamuutus, siis ajab ka haigutama
Lu minesslee juurõss on tehtü sigla mingist juurest on tehtud sõel
3. millegipärast, miskipärast | vn почему-то, отчего-то
M ep tõmpaa pliitta, mikäleep savvutaʙ pliit ei tõmba, millegipärast ajab suitsu (sisse)
M mikäleeb ikotutaʙ millegipärast ajab luksuma
Lu mikälee tämä nõisi läsimää millegipärast jäi ta haigeks.
Vt. ka mikä, misselee, mitäleeʙ

mikäni Li Ra (M) mikänii (Ra J) mikäniiᴅ (Ra), part mitäni M Ra mitänii Ra J mitäniiᴅ Ra
1. miski | vn что-то, что-нибудь, нечто
Li silla õli mikäni sul oli midagi (viga)
J ajõttii mitänii naapurissa toomaa aeti midagi naabrilt tooma
Ra tšen pesi pokkoinikkaa, sellee annõtaa mitänii sõppaa kes pesi surnut, sellele antakse (tasuks) mingi rõivaese
2. (ei) miski | vn ничто
M muut eb mitäni muud ei midagi

mikä-nibut́ Lu Li mikänibuit ~ mikä-nibu·it J mikä-ni-buit J-Tsv.
1. miski | vn что-то, что-нибудь, нечто
J võta mikä-ni-buit tšättee de kižgit kanat tarass võta midagi (miski) kätte ja kohuta kanad aiast (välja)
Li sinne ahjoo takkaa saaʙ mitä-nibut́ panna sinna ahju taha saab midagi panna
2. mingi | vn какой-либо, какой-нибудь; J komzolissi vad́d́õlaizeᴅ kutsuta sõppa, kump om migässnibuit poolta muudõr k-ks nimetavad vadjalased rõivast, mis on millegipoolest imelik

mikää (P M V Lu Li Ra J Ku) mikkää Lu mikkä Lu Li, part mitää P Lu mit̆tää M Kõ V mittää Lu Li J mittä Lu Ra J Ku
1. (ei) miski | vn ничто
Lu valkaaz liivikkoz mikkä ep kazvo valges liivikus ei kasva midagi (miski)
Lu mikkä eb avita miski ei aita
Lu tälle mikkä eb näütti talle ei meeldi miski
P en miä saannu mitää tämääkaa arvua, mitä tämä millyõ pajatti ma ei saanud temast midagi aru, mida ta mulle rääkis
P kuultamattomõinõ lahsi ep tõttõlõ mitää sõnakuulmatu laps ei kuula midagi
M tämä izze eb mit̆tää tee, kõik tehäᴢ rahvaa tšäeᴅ tema ise ei tee midagi, kõik teevad teiste inimeste käed
Lu tehä bõllu mitää teha polnud midagi
Lu ku lumi oŋ kaugaa pääl, siz avvoob õrasõõ, mittää eb jää kui lumi on kaua maas, siis hautab orase (ära), midagi ei jää (järele)
Lu miä em peltšää mittä mittää ma ei karda mitte midagi
Lu millissä mittää en saanu ma ei saanud mitte midagi
Ra eʙ mittä (pole midagi)
2. (ei) mingi, (ei) ükski | vn никакой
Lu siä õõd laiskakoira, et kehtaa mittää tüütä tehä sa oled laiskvorst, ei viitsi mingit tööd teha
Lu mikkää tüü eb jovvu ükski töö ei edene
M em miä mälestä itkua mit̆tää, idgõn niisa·mii ma ei mäleta ühtegi itku, itken niisama
J tällä rauhaa bõõ mittä tal pole üldse rahu (mingit rahu)
Lu sitä miä niku em pannu millõõ seda ma nagu ei pannud tähele (millekski)

mikääᴅ (M-Set.) mik̆kääᴅ M (Kõ), part mitäät M-Set. mit̆tääᴅ M Kõ
1. mingi, mingisugune | vn какой-то
M mussa katti rissii teetä meneʙ, siz leeb mik̆kääd nikõltuss (uskumus:) (kui) must kass läheb risti üle tee, siis juhtub mingi äpardus
2. (ei) miski | vn ничто
Kõ bõllu mit̆tääᴅ polnud midagi
M en juttõõ mitäät (Set. 72) ma ei ütle midagi
M bõlõ mit̆täät pah̆haa pole midagi halba