|
Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
mokoma K R U L P M Kõ S Po Lu Li J I (V Ra Ku) mokom M Kõ Po Lu Li J I, g mokomaa K M Lu J niisugune, selline; pej. sihuke, säherdune | vn такой; этакий
P pero opõn on mokoma: ku tahoʙ, ni meneʙ, ku ep taho, eb mene peru hobune on niisugune: kui tahab, siis läheb, kui ei taha, ei lähe
Lu nüd on mokoma aika, jott muna on viisaapi kannaa nüüd on niisugune aeg, et muna on targem kui kana
P mokomaa linaa bõlõ koko tšüläzä niisugust lina pole kogu külas
K millin varnikkõ kuumalõõ, mokoma i kuumuškalõõ milline pühaserätt meesvaderile, selline ka naisvaderile
Lu millin lammaᴢ, mokom võdna vs milline (on) lammas, selline (ka) tall
L mikä kumma: mokoma pien inehmin ja nii paĺĺo voimaa missugune ime: niisugune väike inimene ja nii palju jõudu!
P jalakka kazvab mokoma sirkõa, ilma õhsõi jalakas kasvab niisugune sirge, ilma oksteta
J esimeiss kõrta kuulõn, jot timo on nii mokom bahvõl esimest korda kuulen, et Timo on sihuke hoopleja
J näi mokoma säherdune
I mokoma kase on sihek tulluɢ (või) sihuke on siia tulnud
■
M koominaza õli savinõ silta i riigaa süämmezä mokom sama reheall oli savipõrand ja rehetoas samasugune
I miä sillõõ tõi podarkaa. – mitä mokomaa ma tõin sulle kingituse. – Missuguse?
J mitä-se mokoma tämä laadiʙ mida ta teeb?
Li kõikki mokomi piäb õll oomõn siäl tingimata tuleb kõigil homme seal olla.
Vt. ka kanniimokoma, niimokoma