Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
munõa J (K-Ahl. Lu Li Ra vdjI) mun̆nõa M Kõ mun̆nõaɢ ~ munnõaɢ I, pr munõʙ M Kõ Ra J I, 1. p munen K-Ahl., imperf muni Li J I = munia
Ra kana munõb i sis kaakataʙ, ku tuõp pezält vällä kana muneb ja siis kaagutab, kui tuleb pesalt ära
Lu kana tuõb munõmass kana tuleb munemast
I kana ep taho mun̆nõaɢ kana ei taha muneda
J munõmizõõ aik munemise aeg.
Vt. ka munia, munõssa