[VOT] Vadja keele sõnaraamat

muuntaa Kett. K-Ahl. L (M), pr muunan Kett. L M muunnan K, imperf muunin muuta; moondada | vn изменять, изменить; превращать, превратить
M puu võtab en̆neesee, a tarelka eb võta; täm on semperässä üvä, etti eb muuna mak̆kua puu võtab (= imab) endasse, aga taldrik ei võta; see on (vajutisena) sellepärast hea, et ei muuda (toidu) maitset
L miε õlõn muunõttu nõd́d́alt, tehtü põdrassi ma olen nõia poolt moondatud, tehtud (= moondatud) põdraks.
Vt. ka muttia, muuttaa, muututtaa, muututõlla