[VOT] Vadja keele sõnaraamat

niska K P M Lu Li Ra J (U I) nisk J-Tsv., g nizgaa K M Lu Li Ra J nizga J-Tsv. kukal; turi | vn затылок; загривок, холка (у лошади)
J tšihgutti niskaa sügas kukalt
Lu kobla niskaa: ku on vari, siis petteeʙ katsu (ta) kukalt: kui on kuum, siis (ta) valetab
M tuuli puhub niskaasõõ tuul puhub kuklasse
Lu miä võtin tätä nizgassa tšiin i lein maall ma võtsin tal turjast kinni ja lõin pikali
M opõzõll on kaglaa pääl arja, nizgaa pääl on arja hobusel on kaela peal lakk, turja peal on tagalakk
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja mööda kukalt anti, kui tahad
Lu tämä millõ mittaᴢ niskaa müü kepiikaa üvässi ta mõõtis mulle hästi kepiga mööda kukalt
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
J paa niska müü pane mööda kukalt
Li antaa niskaa anda vastu kukalt
■
J tämä nizgaa pääll on suur pere tema kaela peal on suur pere
P tämεä nizgaz on paĺĺo süöjii tema kaelas on palju sööjaid
Ra eläp tämää nizgaa pääl elab tema kaela peal
K nizgaa takane (Set. 73) seljarätt [?] (orig.: eräs pukulaji).
Vt. ka paksu-niska