[VOT] Vadja keele sõnaraamat

oogata Kett. K M Lu J (P Ja-Al.) uogata (L P) oogat Kõ-Len. Lu oogõt Lu hoogata Li Ra Ku (J) hoogat Ku hoogõt J-Tsv., pr ookaan K M Lu J uokaan P hookaan Li J Ku, imperf ookazin K Lu M J uokazin L P ookõzin Lu hookazin Li J hookõzin J, II inf Окама Tum. puhata, hinge (tagasi) tõmmata | vn отдыхать, отдохнуть; передохнуть
Lu tulkaa riχ́χ́ee issumaa, oogatkaa tulge tuppa istuma, puhake
J miä väsüzin i issahtaazin, hookazin vähäizee ma väsisin ja istusin (korraks), puhkasin natuke
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea ei anna jalgadele asu (ei lase jalgadel puhata)
L χlaarinn tüöt ep tehtü, opõzõd uokazivaᴅ floorusepäeval tööd ei tehtud, hobused puhkasid
Lu kamissõ laski kuuvvõssi kuussi kottoo ookaamaa komisjon laskis kuueks kuuks koju puhkama
Lu mõnikõz ühez luikkamusõz juup puul litraa viinaa ookamatta mõni joob ühe sõõmuga pool liitrit viina hinge tõmbamata
M aho, ahonurmi on se, mikä maa ookaaʙ kesa, kesapõld on see maa, mis puhkab (aasta)
M oogattu maa söötis olnud (puhanud) maa.
Vt. ka ookaalla, ookailla, ookaulla, ookaõlla, ookua