[VOT] Vadja keele sõnaraamat

Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside •


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

põhja¹ Kett. K L P M Lu Li J I (R Kõ) põhjõ Li J-Tsv. pohja Ränk Lu Li Ku (R M), g põhjaa Kett. K P M Lu Li J
1. (anuma v. õõnsa eseme) põhi | vn днище, дно
Lu mańjerkka on, kummal on katto i põhja ühellaizõᴅ mannerg on (anum), millel on kaas ja põhi ühesugused (= ühesuurused)
M astikoz on põhja aukokaᴢ pütil on põhi auklik
K perennain pani piimää paad lavvaalõõ põhjat päälee perenaine pani piimapotid lauale, põhjad pealepoole
P bodžgall on põhjaz uurtyõᴅ vaadil on põhjas uurded
M iivaᴅ asõnivaᴅ põhjalõ pärm sadestub (õlleastja) põhja(le)
M botškaa lavvaᴅ, varoᴅ, põhja, kaasi tünni lauad, vitsad, põhi, kaas
Ra taitšinkakkuja jätettii taitškahjaa põhjaa (taina)juuretist jäeti leivaastja põhja
M siäl kissai põhjaz on vähäkkõizõõ jäänü sinna kotikese põhja (seal kotikese põhjas) on (veel) väheke (jahu) jäänud
Lu siä mörneᴅ niku astjaa põhjassa sa kõmistad (rääkida) nagu astja põhjast
J paa põhja paja põhi
K naapaa põhja kausi põhi
J putelii põhja pudeli põhi
J stokanaa põhja klaasi põhi
Li vennee põhja õli lakkia lootsiku põhi oli lame
K groba põhja puusärgi põhi
2. põhi, alus | vn низ
M kuhjaa põhja tehäᴢ raakolaissa kuhja põhi tehakse hagudest
3. (ahju)põrand | vn (печной) под
Lu avu lõikataa metsässä ja pühitää ahjoo põhjaa ahjuluud (= ahjuluua oksad) lõigatakse metsast ja pühitakse (sellega) ahju põrandat
Kõ puulap̆piaakaa pantii ahjoo põhjalõõ leipä puulabidaga pandi leib ahjupõrandale (küpsema)
M Li ahjoo põhja ahju põrand
4. (veekogu) põhi | vn дно (водоёма)
M jõgõza on matala põhja, pääzeb jalgolla üli jões on madal põhi, pääseb jalgsi üle
P vesimummukaz on jõgõõ põhjaza puruvanake on jõepõhjas
Lu tšezäll meree põhjaz on tšülmä vesi, a talvõll on sooja suvel on merepõhjas külm vesi, aga talvel on soe
Lu tõizõl fevrali päivää vannaa aikaa lassaa kuuma tšivi meree põhjaa teisel veebruari(kuu) päeval vana aja(arvamise) järgi lastakse kuum kivi merepõhja
Li aluz meni ümperi, kummollaa, nii mentii meree põhjaa purjelaev läks ümber, kummuli, nii mindi merepõhja
5. (jala)tald | vn подошва
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ ta on nii(sugune) tallalakkuja, tallaalused(ki) lakub üle
M jalgaa põhjaᴅ jalatallad
6. (jalatsi) tald | vn подмётка
P saappugal õltii põhjaᴅ, lüötü spilkkoikaa sääriku(i)l olid tallad, (saapa)tikkudega (alla) löödud
J põhjii(t) lüümä (jalatseid) tallutama, taldu alla lööma
J uusii põhjiikaa saappõgõᴅ uute taldadega saapad
P saappugaa põhjad meniväd õhuussi saapatallad kulusid õhukeseks
Lu vazikkaa nahgass sain tšennää põhjaᴅ vasikanahast sain sääriku tallad
Lu pannaa poolõt põhjaᴅ (saabastele) pannakse pooltallad
J põhjõ nahk tallanahk
7. põhi, jääk | vn остаток
J koontalaa põhjõ koonla põhi (villajääk koonlal)
J piipuu põhjõ piibu põhi (poolpõlenud tubaka jääk piibus)
J koor(õ)maa põhjõ koorma põhi (koorma alumised heinad, põhk jne.)
J pää viĺĺ seemenessi, põhjõ viĺĺ sikoilõõ parem vili seemneks, (aganane) põhjavili sigadele
■
M tširvee põhja (Set. 76) kirvesilm
M kurassõõ põhja (Set. 76) noaselg
J kuu põhja kuu loomise aeg.
Vt. ka ahjopõhja, jõgõõ-põhja, liivapõhja, lähepõhja, meripõhja, polu-põhja, saappugaa-põhja, sõmõr-põhja
Vt. ka põrmaᴅ, põrmanta, põrmata


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur