|
Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
koominamaa M Lu (I-Ränk) koominmaa ~ koomimmaa M koomimaa ~ koomi-maa J
1. rehealune, rehala | vn гумно
J koomimaa, kuza kõikõllaissa χlaamua rehealune (on), kus on igasugust kolu
J anti nurkaa nurmi-maata, tõizõõ kolkaa koomi-maata rl andis nurga nurmemaad, teise nurga rehealuse põrandat
2. rehealuse põrand | vn ток на гумне
M koominaza on koominmaa ~ koomimmaa rehealuses on rehealuse põrand
M koomimmaa i riigamaa, savvimaa õli rehealuse põrand ja rehe(toa)põrand, savipõrand oli
3. I-Ränk rehealuse põrandatäis pekstavat vilja (ühes korras pekstav vili rehealuse põrandal) | vn снопы, обмолачиваемые в один расстил
koominaa-maa Li rehealuse põrand | vn ток на гумне
meemmä tänävä räimimää riigaa-maata iĺi koominaa-maata; teh́h́ää paalikad i paalikkojeekaa räimitää läheme täna rehe(toa) põrandat või rehealuse põrandat (siledaks) tampima: tehakse nuiad ja nuiadega tambitakse
maa¹ Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Ma) ma ~ maah Kr Maa Pal1 Ма Tum. Мъа K-reg1, g maa
1. maa, maapind | vn земля, земная поверхность
M ai tänän on suur tuisku, kõig maa i taivaz on üheᴢ oi, (küll) täna on suur tuisk, kõik maa ja taevas on koos (= ei näe maa ja taeva vahet)
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
M maameez on tšüntäjä, kumpa suv̆vaab maata tšüntää põllumees (maamees) on kündja, kes armastab maad künda
M maa jo algap kahuttaa, algap kahuttaa maata maa hakkab juba kahutama, hakkab maad kahutama
M maa oŋ kahuza ~ Li maa oŋ kahmõᴢ maa on kahus
Li maa meni kahmõõ maa läks kahusse
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma
Lu mügrä meeb maa alitsõ, kõvass maass meeb läpi mutt läheb maa alt (läbi), kõvast maast läheb läbi
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varᴢ nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ kk mine kas või maa alla, tema leiab mu (ikka üles)
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua serval, hauda kukkumas
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
K maβod meneväd mahaasõõ (uskumus:) maod lähevad (paaspäeval) maa sisse
M lüö vad́d́a mah̆haa löö vai maasse
M nii on kõv̆vii köühä niku krotti maaᴢ kk ta on nii väga vaene nagu mutt maa sees
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
J mahzad maalõõ avvõttii rl maksad maeti maasse
Ra se on paĺĺaz maa, troppa ili tee päälüᴢ, siin ep kazva mittä see on paljas maa, jalgrada või teepealne, siin ei kasva midagi
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on ei ole tasane maa, on mätlik
M köŋkkelikko maa ~ bugrikko maa künklik maa
M sammalikko maa samblane maa
J töŋgittü maa (üles)songitud maa
J toptšittu maa tallatud maa
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maa rohust, pikem metsa puudest? – Tee
Lu maa päälin maapind
J maa mittõri maamõõtja
J maa värizemin maavärisemine
Kõ maa izäntät, maa emäntät teile puhas võraa [= võra], mille puhas terveüs (Len. 216) maaisandad, maaemandad (= maahaldjad), teile puhas ohver, mulle puhas (= tugev) tervis
Lu maa mügrä mutt
2. maa, pinnas | vn земля, почва
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on lahja, siis kardab põuda
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
M med́d́ee maad on köühäd maaᴅ meie maad on kehvad maad
M jussi kazvap kuival maall jusshein kasvab kuival maal
M märtšä maa ~ Li märjekaz maa märg maa
Lu sookaz maa soine maa
Lu saviperinõ maa savisegune maa
M tšivikko maa kivine maa
Li aherikko maa vilets (~ liivane) maa
M juurikaz maa (umbrohu)juuri täis maa
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa nõtkub
J sula maa (Must. 183) (orig.: sula t. viljelyn alla oleva maa)
M oogattu maa puhanud (= söötis olnud) maa
Li uusi maa, pluugaa kuraᴢ, se leikkap ku nõsõtaa uutta maata uudismaa, (raud)adra nuga, see lõikab (maad), kui küntakse uudismaad
3. muld | vn земля
I groba laskõass autaa i maata pannass päälee, maalla tukataᴢ puusärk lastakse hauda ja mulda pannakse peale, mullaga kaetakse
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, mätastest
Ra pääsko kannab nokaakaa maaᴅ pääsuke kannab nokaga mulda (= muda)
Lu mõnikkaal nõmmõl on valkaa liiva, a mõnikkaal on mussa maa mõnel nõmmel on valge liiv, aga mõnel on must muld
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: olgu muld sulle kerge (maga kerges mullas)
Lu se on nüd jo maa (surnu kohta öeldakse:) see on nüüd juba muld
Lu vesi haizoʙ maalõ vesi haiseb mulla (= muda) järele
Lu maa komu mullakamakas
M maa blindõžiᴅ muldblindaažid
Lu maa kaivojõ mullatööline
M krot̆tii nõsõttu maa ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik
4. maa, maavaldus | vn земля, земельное владение
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika, a tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja (= talu) ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg, aga kellel oli maja, (kuid) maad ei olnud, see oli pops (pobul)
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
L h́erralta tšüsü maata palus mõisnikult (härralt) maad
Li maa anti rendil maa andis rendile
Lu rendašikka, tämä piti maata rendill rentnik, tema pidas maad rendil
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa maamaks(u) maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
Lu nellää revizaa maa nelja hinge maa (= neli hingemaad)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (oli peres), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J mahsamaa maa rahojõ rl maksma maamakse
5. maa, maatükk, põld jne. | vn земля, земельный участок, земельный надел; поле и т. д.
Lu ümpäri oonõitõ mikä on maa, se on akkunaluᴢ maa, mis on hoonete ümber, see on õu
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meit eb lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
P maad on kõlmõza nurmõza maad on kolmes põllus
M jõka maal on õma põlto, kapussmoo, omentara igal maatükil on oma põld: kapsamaa, kartulimaa
M tehäz rütšeelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad (= põldu)
M tehtii õzra maata tehti (= hariti) odramaad
J kari on toptšinnu kõig rüiz maa kari on kogu rukkipõllu ära tallanud
J nagriz maa naerimaa, -põld
J vähä põlto maat vähe põllumaad
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ sõime kiiresti hommikusöögi ja jooksime heinamaale
6. maa, maakoht, maa-ala, territoorium, riik | vn земля, край, местность, страна, территория, государство
K kas med́d́ee maa õli švietaa see meie maa oli Rootsi (käes)
Lu õli se aźźõ meijjee maaᴢ see asi oli (= juhtus) meie maal
R marja mene muille maille, kala muille kaloille (Reg. 23) rl mari (= kallim), mine muile maile, kala, muude kalade juurde
Lu miä seilaziv võõrail mail alussiiᴢ ma purjetasin purjelaevadega võõrail mail
M pajatan, kui med́d́ee vad́d́akoo maalla tehtii õzra-maata räägin, kuidas meie vadjalaste maal tehti (= hariti) odramaad
J täält maalt ~ siitte maalt siitkandist
J võõraz maa välismaa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
Ku võõraa maa linnuᴅ rändlinnud
J noorii maa Norramaa
7. maailm | vn (белый) свет, мир
M tulõʙ vassüntünü maa pääle tuleb vastsündinu ilmale (maa peale)
Lu vohma on kazõl maalla pilkattava loll on selles maailmas pilgatav
Lu isä on täll jo tõizõl maal isa on tal juba teises (maa)ilmas (= surnud)
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas pole midagi igavest
8. maa, maismaa | vn земля, суша
Lu miä jään maal, em mee merel ma jään maale, ei lähe merele
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ kajakas ennustab meretormi, siis tuleb merelt ära, maale
Lu ku siä näet konnaa kuivõld maalᴅ, se ep tää üvvää kui sa näed konna (kevadel) kuival (maal), (siis) see ei ennusta head
9. sisemaa; (vadjalaste asuala sisemaapoolne osa, Kattila ja selle lähikülad) | vn отдалённая от моря часть водского края (деревня Котлы и её окрестности)
J näĺĺell aigõll kussle maalt tootii leipää näljaajal toodi leiba kusagilt sisemaalt
Lu kussa õlõᴅ. – maalt kust sa (pärit) oled? – Kattila kandist
Lu maa pooli Kattila kant
J maa poolõõ vätši (= ülägoo vätši) sisemaapoole (Kattila, Pummala, Mati jne. kandi) rahvas
10. maa, küla (vastandatult linnale) | vn деревня, сельская местность (в противоположность городу)
M maasteri bõllu lidnaza, maalla õli meister ei olnud (= ei elanud) linnas, oli (= elas) maal
11. maa, vahemaa, teatav teeosa | vn расстояние, неопределённая часть пути
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks vähe maad, tuleb tagant mees
Lu vaśa õli litši rootsii kalmoit, eb õllu paĺĺo maata Vasja oli (= elas) rootsi kalmistu lähedal, (sinna) ei olnud palju maad
J sinne on kõlmõd virstaa maata sinna on kolm versta maad
Ku meni hüvää maa, se izvoššikkᴀ tuli vassaa läks tükk maad (tubli maa), see voorimees tuli vastu
J tükkü maat tükk maad (edasi)
J nütt jäi menemiss eb rohkap ku püssü maat nüüd jäi minna vaid püssi(lasu jagu) maad
12. (mere)põhi | vn дно, грунт (моря)
Li sütšüzüss õltii tormiᴅ, lainõõᴅ, võisi võrkoo tšiveekaa veittää eteeᴢ. a ku aŋkkuri meni mahhaa, siiz jo ep tõmmannuᴅ sügisel olid tormid, (suured) lained, võis võrgu (koos) kinnituskiviga edasi vedada. Aga kui ankur läks põhja, siis juba ei tõmmanud (võrku edasi)
13. põrand | vn пол
Li maa roojauʙ, piäb pesä põrand läheb mustaks, tuleb pesta
Po nùorikolõõ tšähsiäs pühtšiä maata (pulmakomme:) noorikul kästakse põrandat pühkida
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandad pesta on laupäeva töö
P panõ d́erugad maalyõ pane põrandariided põrandale
J harkkõᴢ roojõkkai(jõ) saappõgoika puhtaa maa pääle astus poriste saabastega puhtale põrandale
J poigaa suku maalta lauloʙ poisi (= peigmehe) suguvõsa laulab põrandalt (= laulab seistes, sel ajal kui pruudi sugulased istuvad)
Lu makazin maaᴢ magasin põrandal (= maas)
Li kraazgattu maa värvitud põrand
Ra paasinõ maa paest põrand, paekivipõrand
Lu Li Ra J rihee maa toapõrand
Ra maa kaŋgaᴢ põrandariie
I lahtšijõõ hot́ tšehsi maalõõ, lepäzii da makazii heitsin kas või keset põrandat, puhkasin ja magasin
14. pahmas, põrandatäis vilja rehepeksul | vn количество, мера зерновых для одного обмолота
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks pahmast pekstud
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast
15. põhi (taustavärv mustrilisel riidel) | vn поле, фон (о расцветке рисунка ткани)
M kaŋkaalla õli sinin maa i valkõad rizuŋkaᴅ riidel oli sinine põhi ja valged kirjad
■
Lu müü teemmä maata meie oleme põlluharijad (maarahvas)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see põllutöö
L mitäid ep pantu mahaa midagi ei pandud maha (= ei külvatud, ei istutatud)
Lu maamunad õllaa jo maaᴢ kartulid olid juba maas ~ maha pandud
J maaz viĺĺaa pitämä vilja kasvatama
K siis pantii grobaasõõ, vietii kalmailõõ nu i pantii mahaa siis pandi puusärki, viidi kalmistule ja, noh, maeti maha
M pokoinikkaa veetii maχ̆χaa maeti surnut
K pokoinikka laskõass mahaa surnu lastakse hauda
J koolõd de avvõta mahaa, niku jältšätši bõllu sured ja maetakse maha, nagu jälgegi polnud
I staruχa mätättii mah̆haa vanaeit maeti maha
Ja päivä issuzi mailõõ päike loojus
Lu müü jäimmä lakkõal maal me jäime lageda taeva alla (= peavarjuta)
Kõ maassa matalassa täm õli üvä ińeehmin maast madalast oli ta hea inimene
Lu maa miira vättšiä ilmatu palju rahvast
J maa pint rohukamar
K maa tšimo metsmesilane, kumalane, kimalane.
Vt. ka ahomaa, einämaa, gerttsogii-maa, hall-maa, joutomaa, kapussamaa, karjamaa, koominaa-maa, kujamaa, liivamaa, linamaa, meriajomaa, mitta-einämaa, mult-maa, munamaa, mutamaa, niittümaa, nurmimaa, paarńumaa, paĺĺaz-maa, pustomaa, puustamaa, põlto-maa, püssü-maa, rendi-maa, riheemaa, riigamaa, riigaa-maa, rohomaa, savimaa, silta-maa, soomaa, sööttümaa, taka-maa, tallazmaa, taramaa, tšerikkomaa, tšüntömaa, tšüntümaa, tšütömaa, tšütüzmaa, ulkomaa, upamaa, uus-maa, vajomamaa, vakomaa, välimaa, õma-maa, õvvõõ-maa
Vt. ka maaseltšä, mandõri, mätši²
parvi² J (Ra), g parvõõ põrand | vn пол
Ra õrrõl on sinuu õsa, parvõl on sinuu pala rl õrrel on sinu osa, põrandal on sinu pala
J parvõd on pantu kottšenassa rl (pulmalaulust:) põrandad on tehtud kapsajuurikast
polu² (I), g poluu I põrand | vn пол
a se soldatti polunn alta nõisi aga see sõdur tuli (tõusis) põranda alt
põhja¹ Kett. K L P M Lu Li J I (R Kõ) põhjõ Li J-Tsv. pohja Ränk Lu Li Ku (R M), g põhjaa Kett. K P M Lu Li J
1. (anuma v. õõnsa eseme) põhi | vn днище, дно
Lu mańjerkka on, kummal on katto i põhja ühellaizõᴅ mannerg on (anum), millel on kaas ja põhi ühesugused (= ühesuurused)
M astikoz on põhja aukokaᴢ pütil on põhi auklik
K perennain pani piimää paad lavvaalõõ põhjat päälee perenaine pani piimapotid lauale, põhjad pealepoole
P bodžgall on põhjaz uurtyõᴅ vaadil on põhjas uurded
M iivaᴅ asõnivaᴅ põhjalõ pärm sadestub (õlleastja) põhja(le)
M botškaa lavvaᴅ, varoᴅ, põhja, kaasi tünni lauad, vitsad, põhi, kaas
Ra taitšinkakkuja jätettii taitškahjaa põhjaa (taina)juuretist jäeti leivaastja põhja
M siäl kissai põhjaz on vähäkkõizõõ jäänü sinna kotikese põhja (seal kotikese põhjas) on (veel) väheke (jahu) jäänud
Lu siä mörneᴅ niku astjaa põhjassa sa kõmistad (rääkida) nagu astja põhjast
J paa põhja paja põhi
K naapaa põhja kausi põhi
J putelii põhja pudeli põhi
J stokanaa põhja klaasi põhi
Li vennee põhja õli lakkia lootsiku põhi oli lame
K groba põhja puusärgi põhi
2. põhi, alus | vn низ
M kuhjaa põhja tehäᴢ raakolaissa kuhja põhi tehakse hagudest
3. (ahju)põrand | vn (печной) под
Lu avu lõikataa metsässä ja pühitää ahjoo põhjaa ahjuluud (= ahjuluua oksad) lõigatakse metsast ja pühitakse (sellega) ahju põrandat
Kõ puulap̆piaakaa pantii ahjoo põhjalõõ leipä puulabidaga pandi leib ahjupõrandale (küpsema)
M Li ahjoo põhja ahju põrand
4. (veekogu) põhi | vn дно (водоёма)
M jõgõza on matala põhja, pääzeb jalgolla üli jões on madal põhi, pääseb jalgsi üle
P vesimummukaz on jõgõõ põhjaza puruvanake on jõepõhjas
Lu tšezäll meree põhjaz on tšülmä vesi, a talvõll on sooja suvel on merepõhjas külm vesi, aga talvel on soe
Lu tõizõl fevrali päivää vannaa aikaa lassaa kuuma tšivi meree põhjaa teisel veebruari(kuu) päeval vana aja(arvamise) järgi lastakse kuum kivi merepõhja
Li aluz meni ümperi, kummollaa, nii mentii meree põhjaa purjelaev läks ümber, kummuli, nii mindi merepõhja
5. (jala)tald | vn подошва
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ ta on nii(sugune) tallalakkuja, tallaalused(ki) lakub üle
M jalgaa põhjaᴅ jalatallad
6. (jalatsi) tald | vn подмётка
P saappugal õltii põhjaᴅ, lüötü spilkkoikaa sääriku(i)l olid tallad, (saapa)tikkudega (alla) löödud
J põhjii(t) lüümä (jalatseid) tallutama, taldu alla lööma
J uusii põhjiikaa saappõgõᴅ uute taldadega saapad
P saappugaa põhjad meniväd õhuussi saapatallad kulusid õhukeseks
Lu vazikkaa nahgass sain tšennää põhjaᴅ vasikanahast sain sääriku tallad
Lu pannaa poolõt põhjaᴅ (saabastele) pannakse pooltallad
J põhjõ nahk tallanahk
7. põhi, jääk | vn остаток
J koontalaa põhjõ koonla põhi (villajääk koonlal)
J piipuu põhjõ piibu põhi (poolpõlenud tubaka jääk piibus)
J koor(õ)maa põhjõ koorma põhi (koorma alumised heinad, põhk jne.)
J pää viĺĺ seemenessi, põhjõ viĺĺ sikoilõõ parem vili seemneks, (aganane) põhjavili sigadele
■
M tširvee põhja (Set. 76) kirvesilm
M kurassõõ põhja (Set. 76) noaselg
J kuu põhja kuu loomise aeg.
Vt. ka ahjopõhja, jõgõõ-põhja, liivapõhja, lähepõhja, meripõhja, polu-põhja, saappugaa-põhja, sõmõr-põhja
Vt. ka põrmaᴅ, põrmanta, põrmata
põrmata Kett. M Kõ (K-Salm1) põrmõta M põrmatta K-Ahl. M J-Must. permata (R-Eur.) permatta K-Ahl., g põrmataa M (muld-, savi-, kivi)põrand; (ahju)põrand | vn пол (земляной, глиняный, каменный); (печной) под
R pani aasat akkunale, tšeele tšehsi permatalle (Eur. 36) rl (surma kohta:) pani aasad aknale, silmuse keset põrandat
M koominaza on põrmata rehealuses on (muld)põrand
M riigaa ahjoza eb õõ põrmõtaa i saunaa ahjoza toož eb õõ põrmõtaa, eb õõ vaj̆jaa, kotoahjolaiza on ahjoo põrmõta, siäl vet́ tšühzettääᴢ leipää i piirgoo reheahjus ei ole põrandat ja saunaahjus samuti ei ole põrandat, ei ole vaja, elumaja ahjudes on (paest või tellistest ahju)põrand, seal ju küpsetatakse leiba ja pirukaid
M koomina põrmata rehealuse põrand
M kirpittsa põrmata telliskivist (ahju)põrand.
Vt. ka ahjopõrmata, paasipõrmata
Vt. ka põhja¹, põrmaᴅ, põrõnto
riigamaa M Lu rehe(toa) põrand | vn (глиняный) пол в риге
M koomimmaa i riigamaa, savvimaa õli rehealuse põrand ja rehe(toa) põrand, savipõrand oli.
Vt. ka riheemaa, riigaa-maa
silta Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I (Ku) silt J-Tsv. sillta Kr Си́лда K-reg2 Ii-reg1 Силда Pal2 Силта Tum., g sillaa K P M Kõ S Lu Li J I
1. sild | vn мост
M meill on jõğgõõ silta i rih̆hee silta meil on jõe sild ja toa põrand
Lu nävät tehtii siltaa kahs päivää nad tegid silda kaks päeva
J tšehtšüläz õli suur silta, sillall tantsittii ja laulõttii keset (Jõgõperä) küla oli suur (jõele ehitatud) sild, sillal tantsiti ja lauldi
I piεb mennä ül̆lee sillaa peab minema üle silla
S meni üli tšäm̆mee sillaa läks üle Tšäme (jõe) silla
M õli tehtü niku silta, ned́d́ee pääll uhottii sõppaa (pesutiiki) oli tehtud nagu sild (= pesupink), selle (nende) peal pesti pesu
J sillaa balkõd mätänesti sillatalad mädanesid (ära)
2. põrand | vn пол
J silta õli lautoissa põrand oli laudadest
M sillaa alla ovat slega-irreᴅ põranda all on talad
K saunaz elimmä, räsäss eb õllu, siltaa eb õllu saunas elasime, katust ei olnud, (laud)põrandat ei olnud
K viskuass deŋgoi sillalõõ (pulmakomme:) visatakse raha põrandale
L tuotii sillalyõ õlkai põrandale toodi õlgi
P räštogassi pestii sillaᴅ jõuluks pesti põrandad (puhtaks)
M sõmõr-tšivellä möö pezemmä valkõita siltoita liivakiviga me peseme valgeid (= värvimata) põrandaid
S lahs isup sillall laps istub põrandal
J silta on pantu sipulissa rl põrand on tehtud sibulatest
M sorukas silta prahine põrand
M koominaza õli savvinõ silta i riigaa süämmezä mokom sama rehealuses oli savist põrand ja rehetoas oli samasugune
M rihee silta toa põrand
M saunaa silta sauna põrand
M sarajaa silta kuuri, küüni põrand
M meill on sillaa aluᴢ, menen sillaa al̆laa ja toon omenii meil on põrandaalune (kelder), lähen põranda alla ja toon kartuleid
3. laevalagi, -tekk | vn палуба
Lu laivaa silta laevatekk
■
Lu kello drilizep sillanal kell tiriseb põranda all
Lu iiri meni sillannal takaaᴢ hiir läks põranda alla tagasi.
Vt. ka puu-silta, tšehsisilta
Vt. ka silta-maa
silta-maa J põrand | vn пол.
Vt. ka silta
tšerikkomaa Ra kiriku põrand | vn пол церкви
pokkoinikka pantii ruhipuukaa tšehs tšerikkomaalõõ surnu pandi kirstuga keset kirikut (keset kiriku põrandat)