[VOT] Vadja keele sõnaraamat

painua L M J (K-Ahl. P Lu Li), pr painun L M Lu Li J, imperf painuzin J painduda; lamanduda; (painutamisel) muljutud saada | vn сгибаться, согнуться; полегать; мяться, смяться
M õzraa pää jo painuʙ odrapea juba paindub (= tera on küps)
K paju abras painumaase [= painumaasõõ] (Ahl. 101) rl paju (on) nõtke (habras) painduma
L rohuo pεälie kartõttii tallata, etteb roho painuiss rohu peal hoiduti tallamast, et rohi ei lamanduks
Lu ku tämä nõsaʙ katoo, siis paaʙ linaa vällii, siiᴢ lina siälä painuʙ i päisärä tokup poiᴢ kui ta tõstab (lõuguti) kaane, siis paneb lina (lõuguti) vahele, siis lina seal muljutakse ja linaluu kukub ära.
Vt. ka painata, painuussa