[VOT] Vadja keele sõnaraamat

palkka¹ Kett. K L P M Kõ-Len. Lu Li J I (R-Eur. Ja-Len. Ra Ku) palkk J-Tsv., g palkaa Kett. R-Eur. L P M Lu J I palka J-Tsv.
1. palk; töötasu | vn жалованье, оплата
M sain töössä üv̆vää palkkaa sain töö eest head palka
K rubĺä koko suvõss annõttii palkkaa rubla anti kogu suve eest palka
K palkka õli leivääkaa palk oli (= maksti) viljas
J treŋgi aivo suurt palkka ep saa sulane väga suurt palka ei saa
M karjušii palkka karjase palk
2. tasu, hind, | vn плата, цена
M herra antõ lehmää ilma palkatta härra andis lehma tasuta.
Vt. ka kuupalkka, tšesäpalkka, tüü-palkka

palkka² P (Lu), g palkaa kurnikaigas, -kepp; kurn, kurnimäng | vn бита (при игре в рюхи), игра в рюхи (в городки)
P ühᴢ lidna õli i tõizõll puol õli tõin lidna; kumpa partti iezepii lüöb lidnaa lad́d́alyõ, viskaap palkkoikaa üks linn (kujund) oli (ühel pool) ja teisel pool oli teine linn; kumb (kurnimängu)rühm lööb enne linna laiali, viskab (kurni)kaigastega
P suvõll män-tšäss palkkaa suvel mängitakse kurni