[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pihta K L P M Kõ S Po Lu Ra I (Kett. vdjI) piht Ra J-Tsv. püchta Kr Пи́хта Pal₁ K-reg₂, g pihaa L P M S Lu J pih̆haa M vdjI I pihhaa Kõ piχχaa I piha K-Ahl. J, pl Пи́готъ Pal₁ Пи́готь Ii-reg₁ õlg, õlad; turi, piht | vn плечо; заплечье
L viskaz üli kurõa pihaa viskas üle vasaku õla
Kõ meeb meez rih́eppäälee, pittšä riuku pihalla. katti mõist mees läheb (toa)lakka, pikk ritv õlal? – Kass
Po nùorikõlõõ annõttii kõrõta paŋkõjõõkaa pihtaasõõ noorikule anti kaelkoogud pangedega õlale
Lu tšülvövakka õli remeniikaa; ku mentii tšülvömää, pantii üli pihaa külvivakk oli rihmaga; kui mindi külvama, (siis) pandi üle õla
I pinžakka pihtojõ päällä pintsak (on) õlgadel
Po iuhsõt pitšäᴅ, lastu pihtojee möö juuksed (on) pikad, lastud õlgadele
Ra sõtamehed mennää pihad üheᴢ sõdurid lähevad õlg õla kõrval (rivis)
P tšüsüzin, tämä nõssi pihtoikaa, mitäid eb juol-luᴅ küsisin, ta kehitas (vaid) õlgu, ei öelnud midagi
M opõzõl on õõrõttu pihad raŋkolaissa rangid on hobusel turja (ära) hõõrunud
Ra laakka piht längus õlg (õlad)
Ra kõrkaa piht on naastipi kõrged õlad on kenamad
M tšiutoo pihad õltii pilutõttu särgi õla(pealse)d olid välja õmmeldud
M nikastutin pih̆haa nivelee nikastasin õlaliigese
Lu pihta luu abaluu