[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kursi¹ Ränk K-Al. P M Kõ S Lu I, g kurzõõ K kurzii Lu kurrõõ (I)
1. pulmaleib | vn свадебный (ритуальный) хлеб
M kui tultii pulmaᴅ, sis tehtii kursi kui tulid pulmad, siis tehti pulmaleib
S pulmaz bõllu leipää, õli kursi pulmas polnud (tavalist) leiba, oli pulmaleib
I vaalittii kursi, leipä õli kursi, resuŋkad õlivat tehtüüd ŕumkaakaa kurrõlõõ vaaliti pulmaleib, (rukki)leib oli pulmaleib, kirjad olid pulmaleivale viinapitsiga (peale) tehtud
K isä võtab obraazaa, emä kurzõõ (Al. 33) (pulmakombestikust:) isa võtab ikooni, ema pulmaleiva
2. pulmaleiva küpsetamise päev ja sellega kaasnevad pidustused | vn день и празднество выпечки свадебного хлеба
Lu se õli kursi, se päivä, ku tehtii kursi-leipää see oli {k.}, see päev, kui küpsetati (tehti) pulmaleiba
Lu kursi õli päiväll, a perrää ohtogoiss õltii vetšernaᴅ pulmaleiva küpsetamise pidustused olid päeval, aga pärast õhtusööki oli pruudi lahkumisõhtu
Lu kurzill õltii koko tšülää naizõᴅ pulmaleiva küpsetamise pidustustel olid kogu küla naised
Lu tšävvä kurzilla käia pulmaleiva küpsetamise pidustustel.
Vt. ka kursia, kursileipä, kursipäivä, kurssi¹

kursi² Lu Li J-Tsv., g kurzii Lu J kurss, sõidusuund | vn курс, направление
Lu müü võtimma kurzii tallinaa me võtsime kursi Tallinna(le)
Lu piεb alussa pittää kurzil tuleb purjelaeva kursil hoida
Lu vajõltaa kursi kurss(i) vahetada
■
Li kursi on tšäezä, d́eelo on kurzilla kurss on käes, asi on kursil (= asi läheb hästi, asi on hästi käes).
Vt. ka kurssi²

parsi Ränk K P M Lu J I (Kõ Ja-Len.), hrl pl parrõᴅ M Kõ Lu J I parret Ja-Len. Lu-Len. parziᴅ J-Tsv. parsõᴅ [sic!] I pars, parred (rehetoa taladel asetsevad latid) | vn жердь колосника, колосники, диал. парзилы (настил из жердей под потолком в риге)
Lu viĺĺa ahõtaa parsiil vili ahetakse parsile
M parrõᴅ, näid on neĺĺä partta rääöᴢ parred, neid on neli part reas
P parsi parrõᴢ pars parre küljes
P jõka parryõ päälie pannass vihko iga parre peale pannakse vihk
P ku ahtaass üφs isup parsiill, tõin annab vihkoi kui (rehte) ahetakse, (siis) üks istub parsil, teine annab vihke (kätte)
M riiga on ahõttu, vihgoᴅ on parzilla. parrõᴅ. näit on kahstõ·ššõmõtta rehi on ahetud, vihud on parsil. Parred, neid on kaksteist
J linat pantii parsiilõõ kuivama linad pandi parsile kuivama
J riigaa parrõᴅ rehe parred
J ala parrõᴅ i ülä parrõᴅ alaparred ja ülaparred
■
J koorõma parsi koormapuu.
Vt. ka rikkaparsi

puri J-Must.:
puri puhdas (Must. 180) purupuhas, ülipuhas

pussi Lu pušši (J-Tsv.), g pusii Lu kott | vn мешок
Lu miä võtin enelee raŋkaa pusii seltšää, piäp kerkittää ma võtsin endale raske koti selga, peab kergendama
J roznošikk harotõp puššia tavaraka rändkaupmees harutab kraamikotti (lahti).
Vt. ka hätäpussi, tuhkapussi

ursi¹ Kett. Ränk K-Ahl. M urssi P M (R-Eur. R-Reg.) hursti Lu Li J hurssi J-Must., g urzii ~ ursii M hurstii Lu J
1. (voodi-, laud)lina | vn простыня; скатерть
Li tänävä õli poukku milla, pezin poukuu i pezin kõlmõt hurstia täna oli mul pesu(pesemine), pesin (kogu) pesu ja pesin (ka) kolm voodilina
Lu tila hursti voodilina
Lu J lauta hursti ~ M lavvaa urssi laudlina
K nõise ursissa emäni, lakanoissa laukojani (Ahl. 725) rl tõuse linade vahelt, mu ema, linade vahelt, mu pesija
J õmpõli utuzõõ hurstii rl õmbles udupeene (voodi)lina
M piεb lavvalõõ õmmõlla ursi peab lauale lina õmblema
2. surilina, linik | vn саван, (гробовая) пелена
P pantii valkõa urssi kuolluu päälie surnule pandi peale valge (suri)lina
J pokkoińikall on hursti silmiill surnul on linik näo peal
J koollõõ hursti ~ pokkoińika hursti surnulina
3. eesriie (kätkil, voodil) | vn занавеска (у колыбели, кровати)
M ripussagaa ursi et̆tee riputage eesriie ette
Lu tšättšüül õli hursti ümpärii, peĺĺättii, ett lahs sõnataa kätkil oli eesriie ümber, kardeti, et laps sõnutakse (= kaetatakse) ära.
Vt. ka alushurssi, lauta-ursi, lavvahurssi, tilaursi

ursi² Kett., g urrõõ = ursi¹