|
Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
rahvaᴢ Kett. K R L P M Kõ S Lu J I Ku (Pi) rahvõᴢ Lu J Ра́гвасъ K-reg2 Ра́гва Ii-reg1 Ра́гвасъ ~ Рагва Pal1, g rahvaa K P M Kõ Lu J I
1. rahvas, inimesed | vn народ, люди
M med́d́ee tšüläz ebõ·õ i sat̆taa ent̆tšiä rahvassa meie külas pole sadat hingegi inimesi
J miltäiss va rahvõss maailmõz eb elä millised inimesed kõik maailmas ei ela!
Ku kiitän hod its, ko rahvaz evät kiitᴀ̈ kk kiidan kas või ise, kui inimesed ei kiida
M kui bõõ äp̆piätä üv̆vää rahvassa kuidas (teil) pole häbi (heade) inimeste ees?
J suur ulkk rahvõss suur hulk rahvast
J äviüs kuhõle rahvaa sekkaa kadus kuhugi rahva sekka
Lu rahvaa parvõõ miε n jõvvu saunaa (teiste) inimestega koos ma ei jõua sauna (minna)
K kõrraa piäb tulla rahvaa kalttaisõssi (Al. 10) kord tuleb saada (teiste) inimeste sarnaseks
Lu maailmaa murõ, što jumal eb antanu rahvaa mukkaa, eb antanut tervee, anti vaivazõõ ilmatu mure, et jumal ei andnud teiste inimeste taolist, ei andnud terve(t), andis haige (vigase lapse)
P elkaa minua nagragaa rahvaa aikaa ärge naerge mind rahva ees
Lu mitä siä rahvaa aikõn sõitõᴅ miks sa rahva kuuldes sõitled?
J mee siä, juumrätte, kottoo, elä õõ rahvaa nag-runn mine sina, joomakalts, koju, ära ole rahva naerualuseks
M rap̆paamuz on rahvaa tauti rabandus on inimeste haigus
J rahva d́eelõ rahva (= üldsuse) asi
J kuuliŋ kazee jutuu rahvaa suuss kuulsin selle jutu rahvasuust
J rahvaa lauluᴅ ~ rahvaa virreᴅ rahvalaulud
J rahva kaaskoiᴢ kukko ain laulob enne aika rahvamuinasjuttudes laulab kukk ikka enneaegu
P i tšülää rahvas kõikii nõisass sinua tšiittämää ja kogu külarahvas hakkab sind kiitma
J üli laukaa rahvõᴢ üle Lauga rahvas (= Lauga teise kalda elanikud)
Kõ kunikaa tüttäree rahvaᴢ kuningatütre saatjaskond
Kõ siäl on suur tammi, no vott sinne entir rahvaz ain mitäleb võroa veetii seal on suur tamm, noh vaat sinna viisid endis(aegs)ed inimesed ikka mingisugust ohvrit
M vana rahvaᴢ tehtii niglalla alõttsia vanarahvas tegi (puust) kudumisnõelaga labakindaid
2. inimene | vn человек
J tait tõiss mokoma juttuiss rahvõss maailmõz ebõõ, ku vad́d́aa naiz-rahvõᴢ vist teist nii jutukat inimest maailmas ei ole kui vadja naine
M täm̆mää isä i emä õltii üväd rahvaaᴅ tema isa ja ema olid head inimesed
M esimeizessi mentii vanad rahvaat tšerikkoosõõ kõigepealt läksid vanad inimesed kirikusse.
Vt. ka aikarahvaᴢ, koto-rahvaᴢ, meezrahvaᴢ, merirahvaᴢ, naizrahvaᴢ, noorrahvaᴢ, rantarahvaᴢ, rissirahvaᴢ, seka-rahvaᴢ, talo-rahvaᴢ, tšerikkorahvaᴢ, tšülää-rahvaᴢ, vanarahvaᴢ