[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ranta Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (R-Reg. Ja-Len.) rantõ Lu rant Lu Li J Ра́нда Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁, g rannaa P M Kõ Lu Li J
1. rand, kallas | vn берег
J niku rannala tšivije, rannala tšivekkaallõ rl nagu rannal kive, rannal kivisel
Lu ku vene ep pääz litši rantaa, siz on tehtü lautti kui paat ei pääse ranna ligi, siis on tehtud lauter (= paadisild)
Lu vimpaa püvvettii rantaloiᴢ vimba püüti randade lähedal (randades)
I jõtši niku kuivaʙ, rannat kane laŋkõõvaᴅ jõkkõõ jõgi nagu kuivab, kaldad, need varisevad jõkke
Lu tuulennaluz ranta tuulealune rand
Lu vassaa tuulõõ ranta tuuline (= vastutuult) rand
Lu jürkkü ranta ~ ättši ranta ~ ättšinäin ranta järsk kallas
Lu võõnoin ranta ~ võõno ranta ~ laako ranta madal v. lauge kallas
L eliväd nämä merie rannaza nad elasid mere kaldal
M jarvõõ rannaz õli pikkarain koto järve kaldal oli väike maja
L jõgyõ ranta jõe kallas
L õjaa ranta oja kallas
P kanavaa ranta kraavi kallas
J rannaa pääsko meripääsuke, kaldapääsuke
Lu rant aluᴢ rannasõidupurjekas
J rant kaĺĺoisõ on rikkaunnu aluᴢ rannakaljude vastu on purunenud purjelaev
J rant kunnõz (narovaa voolost́iᴢ) pajatõta potšti puhas soomõssi rannaalal (Narva vallas) räägitakse peaaegu puhast soome keelt
2. äär, serv, veer, jalam | vn край; опушка; откос; подножие
Lu rannaa parraᴢ ~ rannaa ääri kalda äär
M sõzar sõizop tee rannalla õde seisab tee ääres
Lu tütökkõin ain suvas tšävvä metsää rantaa müü ja hulkkua ja pelata tüdrukuke armastas aina käia metsaserval, kõndida ja mängida (seal)
Lu tšülä õli mäee rannal küla oli mäe veerul
M lähe on mäjee rannaᴢ allikas on mäejalamil
3. kant, nurk, ümbruskond | vn округа, участок, уголок, местность
L kase ranta kõikk tεäʙ, tšen tämä on see kant kõik teab, kes ta on
L minuu isä on kazez rannaz rikkaap kõikkõa minu isa on siinkandis kõige rikkam.
Vt. ka jõgõõranta, liivaranta, mereeranta, meriranta, sooranta, vassa-tuulõõ-ranta