[VOT] Vadja keele sõnaraamat

rid́d́õlla P (L M) ridjõlla Kett. K rijjõlla Kett. (P) riiõlla (K-Salm₁) riijjõlla P Li riijõlla Lu Li (J) riijõll J-Tsv. rid́d́ellä (K-Ahl. M) rid́d́elläɢ (I) riijjellä (Lu) riijjelläɢ I riijellä J (Lu) riiellä Ra (M-Set.), pr riitõlõn P Lu Li riitõõn Kett. Lu Li J riitõn J-Tsv. riitelen J riiteen Lu J, imperf riitõlin K L P M Lu Li J riitelin M Lu J
1. riielda, tülitseda, sõimelda | vn ссориться, браниться
P nävä pazgass eliväᴅ, ai riitõlivaᴅ nad elasid halvasti, aina riidlesid
Lu evät saa immoa riitõõmizõss nad ei saa riidlemisest himu täis
J märännü inimin suvab riijõll halb inimene armastab riielda
I miä en tahoɢ sõitõllaɢ i riijjelläɢ ma ei taha tülitseda ega riielda
2. vaielda | vn спорить
Li noorõd mehed riijõltii, tšen meeb einää lüümää noored mehed vaidlesid, kes läheb heina niitma
J kõrt õõd väär, siiz elä riitõõ vassaa kui (kord) oled süüdi, siis ära vaidle vastu
J ize on niku kurikõll päh́ä lüütü, a vaĺĺussi riitõõb vassa ise on nagu kurikaga pähe saanud (löödud), aga kõvasti vaidleb vastu.
Vt. ka riitoa