[VOT] Vadja keele sõnaraamat

särdžätä: särdžet J-Tsv. särgätä (J) särgätäɢ (I), pr särtšään ~ särkään J, imperf särtšäzin: särtšezin J lüüa, virutada | vn ударить
J võtti rinnõss tšiin de särtšez mahaa võttis (teisel) rinnust kinni ja virutas maha
I puulaatka, tämä õli ainõ kõva, eʙ rikkaunnuɢ. kõõᴢ jo rõhgaa mahhaa särgetäs, sis lõhkõõʙ puukauss, see oli ikka kõva (= vastupidav), ei läinud katki. Kui juba kõvasti vastu maad lüüakse, siis läheb lõhki.
Vt. ka särtšiä, särttšää