[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sõisa Kett. (Li J-Must.) sõissa Lu J sõissõ Li seisa (K-Al. Kõ-Len. J-Tsv.) seiss Ra J-Tsv., pr sõizan: sõizõn Li, imperf sõizin
1. (püsti) seista | vn стоять (стоймя)
Li võib õlla i laŋkõõnnu, võib i sõissõ hako pehkinud puu võib olla ka (maha) langenud, (aga) võib ka seista püsti
2. (teatud asendis või mingil kohal) seista | vn стоять (находясь в определённом положении или в определённом месте)
Li sõizõp kõhtii seisab sirgelt
Kõ tüttäret i pojot seisas parittaa (Len. 216) tüdrukud ja poisid seisavad paariti
Lu inemizet seissaa ühez räävvoᴢ inimesed seisavad ühes reas
J nämät seissa ülelle, a mü alallõ nad seisavad üleval, aga meie all
Li sõis paikkal seisa paigal!
3. seista, püsida, säilida | vn стоять, сохраняться
J seissaa nii seltšääd ilmõᴅ püsivad nii selged ilmad
Li sis tämä (= rahka) siεl lännikkos seisi i happõni siis see (= kohupiim) seisis seal lännikus ja hapnes