[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sööttää M Kõ S Ja-Len. (K V-Len. Lu) süöttää P (U M V Li) süöttεä L P süüttää Lu Li Ra J süüttääɢ I süüttä J-Tsv., pr söötän K M Kõ süötän K süütän Lu Li J süüten J-Tsv., imperf söötin M Kõ Lu süötin U süütin Lu Li J
1. sööta, toita, süüa anda; nuumata | vn кормить, накормить, питать; откармливать, откормить
K tauti söötäb da eb lihota vs tõbi söödab, aga ei lihuta (= kosuta)
Kõ söötä lahzõd i söö izze sööda lapsed ja söö ise
I pikkõzia lahsaa piäʙ üvvii süüttääɢ i üvätä süüttääɢ väikesi lapsi tuleb hästi toita ja (neile) head sööta
J bĺednoit lass tait laihõssi süütetä kahvatut last toidetakse vist kehvalt
I rinnala süütii lassa rinnaga toitsin last
M akanat söötettii lehmiilee aganad söödeti lehmadele
Lu taari jääb lahassi, süütetää ravad lehmäl daĺi sigal (kui) kali jääb lahjaks, (siis) söödetakse (taari)raba lehmale või seale
M siis ku leipä jahtu, see söötettii opõzõllõõ, a muna peremehelee siis, kui (floorusepäeva) leib jahtus, söödeti see hobusele, aga muna (anti) peremehele
I kahõs̆saa enttšiä lehmiä süütimmäg i juutimmaɢ kaheksa inimesega söötsime ja jootsime lehmi
Lu süütettü sika, süütettü külläizessi sika nuumatud siga, nuumseaks söödetud
P tämä süötti lõunaakaa minua ta andis mulle lõunat süüa
M kõik piti sööttää i sõvõttaa tšülällä külal tuli (külakarjused) puha sööta ja rõivastega varustada
J taita üvässi süütetä, ku päiv-päivelt paksunõʙ vist hästi söödetakse, et läheb päev-päevalt paksemaks
J varm, niku süütettü sika tüse nagu nuumatud siga
2. toita, ülal pidada | vn содержать, питать, кормить
M küll miε en̆nee söötän küll ma enese (ära) toidan
Lu vanõpaa poolõõ näväd minnua nõissaa süüttämää vanas eas hakkavad nad mind toitma
J ühsinää süütep koko perett üksinda peab kogu peret ülal
Lu miä võlkaa mahzõn: taattaa ja maamaa süütän ma maksan võlga: pean isa ja ema ülal
M piäp sööttää õm̆maa päätä peab end ise (ära) toitma
■
Lu se on sukkurill süütett, se on alvõss kazvõtt see on suhkruga söödetud, see on halvasti kasvatatud
Lu ku õhzõntaʙ, jutõllaa, süütäʙ merikaloja kui (inimene laeval v. paadis) oksendab, (siis) öeldakse: söödab merekalu
Lu peremettaa süütettii põhjaõngedele pandi söödad otsa