[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ah¹ L P M Lu J aah K aχ L P ah, oh, oi | vn ах, ой
Lu ah siä konnikkõin (lapsele hellitavalt:) ah sina konnake!
M ah, ku kõv̆vii sat̆taab vihmaa oi, kui kõvasti sajab vihma!
P aχ mikä mill on õnni oh, missugune õnn mul on (= küll mul on õnne)!

antaa Kett. vdjL K L P M Kõ S V Po Lu Li J I Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. Ke Ja-Len. vdjI Ii Ma Kl Kr) anta J-Tsv. antaaɢ I, pr annan K P M J Ku Kr annõn Lu Li J annaa I, imperf annõn M annõõ I annyy Kl annin Ja Lu J annoin Ja Ku
1. anda (ka fig, ka fig) | vn давать, дать; отдавать, отдать; подавать, подать (также безл., также фиг.)
K siiz nuorikkõ antõ ženiχallõõ šolkkõzõõ rätee siis andis pruut peigmehele siidrätiku
M kuhjaa päälee antaaᴢ aŋgookaa einoo kuhja otsa antakse hanguga heinu
J antamizõõ annaʙ, a sitä võlkaa vaa ep saa vällää annab (teistele võlgu) küll, aga seda võlga ainult ei saa (enam) kätte
Li miε antamissa annin ma muidugi andsin
L nuorikkõ annap suuta izälie i emälie pruut annab isale ja emale suud
I vot i nõizõᴅ tšättä antamaa ja vaat hakkad kätt andma
J võlgõssi antõma võlgu andma
J kõrt on annõttu tšähsü, siis piäp tüü teh́ä (kui) kord käsk on antud, siis tuleb töö (ära) teha
P kasõ kunikaz antõ zagatku see kuningas andis mõistatuse
R antaka anele täätä (Lön. 693) rl andke hanele (= mõrsjale) teada
M miä tahon sillõõ antaa üv̆vää meeltä ma tahan sind rõõmustada
M noorikkõ annap sõn̆naa, etti meeb mehelee pruut annab sõna, et läheb mehele
J ann aika, ehid veel tšüläᴢ joonitõll anna aega (= kannata), jõuad veel külas hulkuda
M tihed bim̆määväᴅ, eväd anna rauhaa sääsed pinisevad, ei anna rahu
Lu herra anti talopoigaa pääle suutoo härra kaebas talupoja (peale) kohtusse
Lu ai ku nüd annõb märtšää lunta oi, kuidas nüüd sajab märga lund
Lu vene annab ain vettä paat laseb aina vett läbi
Lu se annap suurõõ kaihoo talloo, taloo peremeheel see toob suure kahju tallu, talu peremehele
Lu antagaa õtsat poiᴢ tehke otsad lahti!
2. anda, lüüa, äiata, peksta | vn дать, бить, ударить, швырнуть
M tämä antõ jalgaakaa ta andis (= lõi) jalaga
Ku ko annal lobbaa ni lent́śiid grobbaa kk kui annan vastu pead (laupa), siis lendad kirstu (= saad surma)
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, kui äigas (andis), siis kõrvad lõid tuld
Lu alki antaa näitä kepil hakkas neid kepiga peksma
M lahzõlõ antaaz remeniä perzettä möö, ku ep kuultaa lapsele antakse rihma(ga) vastu perset, kui ei kuula (sõna)
J rozgia antõma vitsa andma
J koivu-suppia antõma urvaplaastrit andma
M kasta pehmitättii, kazelõõ annõttii saunaa seda pehmitati (= peksti), sellele anti sauna
3. lubada, lasta | vn давать, дать; позволять, позволить, пускать, пустить
I ep kõlpaaɢ antaaɢ näilee rõhgaa tölmääɢ ei tohi lubada neil palju vallatleda
M einäle piäb antaa üv̆vii kuivaa heinal peab laskma hästi kuivada
M mee siä meelütä lahs, elä anna itkõa mine sina rahusta last, ära lase nutta
Lu õpõn annab üvässi tšiini hobune annab end hästi kätte
■
P õmii poikõi rääku no poigad äält eväd antannu hüüdis oma poegi, aga pojad ei teinud häält
M koira annaʙ äältä: kuulõʙ, etti tullaᴢ võõraaᴅ koer haugub: kuuleb, et tulevad võõrad
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere
J annõttii passiboi tänati
M anna mittaamma mõõtkem (hakakem mõõtma)!
L anna antyõss anna andeks
J sinu piti perää anta, a siä nõi-zid riitõõma sul oli vaja järele anda, aga sina hakkasid riidlema
Lu õpõn neĺĺäld jalgalt kompasuʙ, a inemin sõnald annab maahu hobune komistab neljalt jalalt, aga inimene eksib sõnaga
J tult antõma kiirustama, taga kihutama

arva K-Ahl. P M Ja-Len. Lu Li Ra J I (Kett. K-Al.) arvõ J-Tsv. arv Ra J-Tsv., g arvaa P M Lu J
1. harv, hõre | vn редкий
M riiga-aro, se on arva aro rehereha, see on harv reha
P gruoχatass iestä arvaa gruoχatiikaa tuulatakse algul harva sarjaga
J arvaa võrkkoo peeŋ kala ep puutu harva võrku väike kala ei satu
Lu saunaa sillad on tehtü arvaᴅ, jod mennüiz [= menneiz] vesi läpi saunapõrandad on tehtud harvad(est laudadest), et läheks vesi läbi
Ra se on arv kui arakaa pesä see on hõre nagu haraka pesa
Lu nõmmõl on arva mettsä nõmmel on hõre mets
J arva sitts hõre(dakoeline) sits
Lu häkä-pilveᴅ, matalall tšävvä, eväd õõ paksuᴅ, arvat pilveᴅ udupilved, liiguvad madalal, ei ole tihedad, hõredad pilved (on)
Lu se on arvaa parraakaa see on hõreda habemega
Lu arvaa luntaa saaʙ hõredat lund sajab
2. temp harv | vn редкий
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J arv kõrt, ku tämä tuõb meile harva (harv kord), kui tema tuleb meile.
Vt. ka arvakkõin, arvikko, arvõin

autõ M:
on autõ päivä, etti vihmaa sat̆taaʙ i päivüttä paisaʙ on haudjas päev, et vihma sajab ja päike paistab

gribavihma ~ griba-vihma Lu seenevihm | vn грибной дождь
griba-vihma, heeno vihma seenevihm, peen vihm
gribavihmaa saaʙ seenevihma sajab

härmä P M Lu Li (I) härm J-Tsv. ärmä M, g härmää M Lu J härmä J
1. härm, härmatis | vn иней, изморозь
M päiväll õli ärmää päeval oli härma
J puud menti valkassi härmess puud läksid härmatisest valgeks
I rohopäällä [= rohoo päällä] i kattoi päällä õlivat härmät [sic!] (Len. 286) rohu peal ja katuste peal oli härmatis
J saap härmää langeb härmatist
J härmässi menemä härmatisega kattuma
J hõmõ niku härm leivä päälle hallitus (on) nagu härmatis leiva peal
2. udu, ähm, hägu; udune, sombune | vn туман, тусклость; туманный, мглистый
J mill on niku härm silmijõ eeᴢ mul on nagu ähm (udu) silmade ees
J härm ilm sombune ilm
3. (lai) räitsakane lumi | vn крупный снег
Lu härmättä saaʙ sajab (laia) räitsakat
Lu härmä lumi (lai) räitsakane lumi

ikilookka ~ iki-lookka Lu = ikolookka
ku vihmaa saaʙ i päivüᴅ paisaʙ vihmaa poolõõ, siis tuõʙ ikilookka kui vihma sajab ja päike paistab läbi vihma (paistab vihma poole), siis tuleb (= tekib) vikerkaar
Lu ikilookka tääp pittšii vihmoi vikerkaar ennustab pikki vihmu
Lu iki-lookka meressä vee juuʙ i lazõp takaz maal vikerkaar joob merest vett ja laseb (vihmana) tagasi maale

irmutoissi J-Tsv. hirmsasti | vn ужасно
irmutoissi saab ragõt, suurt ja sora hirmsasti sajab rahet, suurt ja jämedat.
Vt. ka irmussi

itenessä: iteness J-Tsv., pr itenen J, imperf itenin = iätä
vihma saaʙ, seemened nõissa itenemä vihma sajab, seemned hakkavad idanema

itä¹ Lu Li J, g iää Lu Li iä J ida, idakaar | vn восток
Lu esimezet tuulõᴅ, itä, läns, pohja, lounaᴅ põhiilmakaared (on) ida, lääs, põhi, lõuna
Lu aluz meeb iäl alus läheb itta
Lu itä ku nõizõb itkõmaa, siz idgõp kõlmõt päivää, kõlmõt päivää tšüüneliä tappaaʙ kui ida hakkab nutma (= kui idast algab sadu), siis nutab (= sajab) kolm päeva, kolm(eks) päeva(ks) jätkub pisaraid
J itä tuuli tuulõb iäss idatuul puhub idast
Lu itä veha idatooder.
Vt. ka lõunad-itä

jumala K R L P M Kõ S Po Lu J I (Kett. U Ja-Len. Ra) jumal Kett. K P Ke M Kõ S Lu Li J I Ku Юмала Tum. Pal₂ Ii-reg₁ Ю́мала K-reg₂ jummala ~ jummal ~ jumall Kr, g jumalaa Kett. K L P M Kõ Lu Ra J jumala Lu J
1. jumal | vn бог
K meneb jumalallõ kummartamaa läheb jumalat paluma
L vanaᴅ rissiziväᴅ jumalallõ vanad inimesed palusid (risti ette lüües) jumalat
Po ku bõlõ paĺĺo süntijä, sis puutub entši jumalalõõ kui pole palju patte, siis jõuab hing jumala juurde
J baabuškat pitiväd jumalaa vanaeided uskusid jumalat
I siä jumalaa ed uzgoɢ sa ei usu jumalat
J jumala periskoo tämää eńńee (surnust kõneldes või peiedel öeldakse:) jumal pärigu tema hing
M niku jumalassa lootu nagu jumalast loodud
M leeb jumalall päiviä on jumalal päevi
Lu meil jutõltii, jot kapte·eni on alussõz jumala meil öeldi, et kapten on purjelaevas jumal
Lu eb õõ jumalaa kotonn, on jätettü treŋgiᴅ, nüᴅ on pitšällized vihmaᴅ ei ole jumalat kodus, on jäetud sulased, (seepärast) on nüüd pikaajalised vihmad
Lu ku vihmaa saab ja päivä paisaʙ, siz jutõltii: jumal pahaakaa tappõõʙ kui vihma sajab ja päike paistab, siis üteldi: jumal riidleb vanakurjaga
K jumala jüräʙ ~ P jumala jürüzeʙ ~ M jumala jürizeʙ ~ J vana jumal jürizeʙ ~ Lu kollaaʙ jumala müristab
Lu jumal jürizeb i tulta lüüʙ müristab ja lööb välku
M päivä meeb jumalallõõ ~ päivä laskõub jumalallõõ ~ päivä issuub jumalallõõ päike läheb looja
M per̆rää päivää laskõumaa jumalalõõ pärast päikese loojumist
J makkaa jumalaakaa siin (muldasängitamisel öeldakse:) maga siin jumala nimel
J jumalaa nimell jumala nimel
J jumalaa eess jumala eest!
J jumalaa peräss jumala pärast!
M jumala üvä isä taevane jumal!
J tuõ jumal appi ~ M lähe jumal ap̆pii tule, jumal, appi!
Lu Li jumal appii. – tarviz jumalaa jõudu! – Jõudu tarvis!
J jumal jatkoo. – jatkoo tarviᴢ jätku leiba! – Jätku tarvis
M võta jumal ap̆pii õnn kaasa (jumal kaasa)!
M mee jumalaakaa ~ M J jumalaakaa ~ Kett. jumalakaa hüvasti, jumalaga!
Kr jaga jummalaga jääge jumalaga!
J jumalaka jättema jumalaga jätma
Tum. Юмала ойтаго jumal hoidku!
J jumal on tämä väĺĺä perinnü ~ jumal kõrjõs tämä väĺĺä ~ jumal võtti ta suri ~ ta on surnud
J laa paisab jumalaa päivä, laa kuumõtip kuu jumalaa rl las paistab jumala päike, las kumab jumala kuu
L rahvaz nõistii nagramaa jumalaa sõnaa rahvas hakkas jumalasõna naerma
J jumalaa surma koolõma loomulikku surma surema
J jumala valkuᴢ ilmavalgus
Kõ jumalaa jürü müristamine
J tõizõt kahs jumalaa meess rl teised kaks jumalameest (= vaimulikku)
Tum. Юмала рай paradiis
2. Jeesus Kristus | vn Иисус Христос
K ko süntü jumala, tätä pantii einoi päälee jaśĺii, kormuškaa kui sündis Jeesus, pandi ta heintele sõime
L kõikk svätoid nähtii, kui jumala meni taivaasyõ kõik pühakud nägid, kui Kristus läks taevasse
Tum. Юмала эма jumalaema (= Neitsi Maarja)
3. pühane, ikoon | vn икона
L naizeläjälie annõttii jumalaa emä, a miez-eläjälie jumala naisterahvale anti jumalaema (ikoon), aga meesterahvale Kristus(e ikoon)
M kõlmisõõ johzõd jumalaakaa ümpär põl̆loa jooksed ikooniga kolm korda ümber tulekahju
M pantii tšünttiläd jumalaa nurkkaa pandi küünlad pühasenurka
J jumalaa kolkka pühasenurk
M jumala lautoo pühaseriiul
4. pühak | vn святой
M jürtši jumala püha Jüri
■
P jumalaa lehmä on mokomain pikkarain kauniz elokaᴢ sametlest (jumala lehm) on niisugune väike punane putukas
J lazz jumalaa lehm lentämä lase lepatriinu lendu
M jumalaa lintu lepatriinu.
Vt. ka merijumala

jäätikko Lu, g jäätikoo Lu
1. jäädik, peeneteraline rahe | vn мелкий град
Lu jäätikkoa saaʙ, jutõllaa ku saab heenoa ragõtta jäädikut sajab, öeldakse, kui sajab peent rahet
Lu jäätikko, ku tševvääl, sütšüzüllä saaʙ jäädik (on), kui kevadel, sügisel sajab (peent rahet)
2. Lu kiilasjää | vn гололедица

kazvaa K L P M Po Lu (Kõ Li J) kasvaa (K-Ahl. R-Eur. R-Lön. J-Must.) kazvaaɢ I, pr kazvan K P M Kõ Po Lu Li Ra kazvõn Lu J, imperf kazvõn: kazvin K L M Kõ Lu J kazviin K M kazvazin Lu
1. kasvada | vn расти, вырастать, вырасти
Lu se lahs kazvaʙ silmää näheᴢ see laps kasvab silmanähtavalt
M lahzõt peened i oolta vähä, lahzõt kazvavad i oolta enäpi lapsed väikesed ja muret (hoolt) vähe, lapsed kasvavad ja muret rohkem
M anna miä vaatastaan, kui siä kazviᴅ las ma vaatan (korraks), kuidas sa oled kasvanud (kasvasid)
P siz juollaz etti üvässi kazvat kui vihmaa sataab da päivää paisaʙ siis öeldakse, et kasvad hästi, kui vihma sajab ja päike(st) paistab
M täm on armatoo lahᴢ, kazvab ilma em̆mää ta on vaeslaps, kasvab ilma emata
K müö kööhänn kazvimma me kasvasime vaes(t)ena
I siä viil pikkõnõ, paĺĺo piäb kazvaaɢ sillõõ sa (oled) veel väikene, sul tuleb palju kasvada
M peen sika, kumpa ep kazva, sitä meil ain kutsuttii sõlmusika väike siga, kes ei kasva, seda kutsuti meil ikka {s.} (= kängus siga, murd. kagarik)
Lu tüü nüd jo kazvitta suurõssi te olete nüüd juba suureks kasvanud
L tämä kazvi aivuo iloza ta kasvas väga ilus(aks)
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab võsugi
I kuza rüüzroho kazvaʙ, sinnek kaivak kaivo kus luste kasvab, sinna kaeva kaev
L pantii kazvamaa kõikkõa: kapussaa, fjoklaa, i kõikkõa pandi kõike kasvama: kapsast, peeti ja kõike
P viĺĺat kazvavad üväᴅ viljad kasvavad head
M noor kazvava puu noor kasvav puu
Lu luukka on kazvõnnu putkii sibul on kasvanud putke
Po paju kazvap põõsaal paju kasvab põõsana
2. kasvada, sugeneda, tekkida | vn вырастать, заводиться, появляться
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil(e) kaks pead
M lahs pajatap suurijõ juttujõ välii, siz juõllaz: elä tuŋkõõ, varaa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib suurte (inimeste) juttude vahele, siis öeldakse: ära tüki (vahele), vananed vara, (sulle) kasvab pikk habe
Lu parta kazvi, a meeltä ebõõ kk habe kasvas, aga mõistust ei ole
Lu mill kazvõvaᴅ kehnoo elookaa karvazõt täiᴅ kk mulle kasvavad viletsa eluga karvased täid (selga)
Lu kaõ kazvaʙ silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu välissä kazvab mitälee tšättee, tšippaa on vahel tekib midagi kätte, on valus
P villet kazvavat tšätiesie (vesi)villid tulevad (tekivad) kätte.
Vt. ka kazvoa, kazvolla, kazvossa, kazvõlla

katto Ränk K-Ahl. M Kõ S-Len. V Lu Li Ra J I Ku (K-Al. Ja-Len.), g katoo K Lu Li Ra J kat̆too M Kõ I kato J
1. katus | vn крыша
J kattoi tehä õlgõss, karrõss, lavvõss, päress, tšerepitsass katuseid tehakse õlgedest, plekist, laudadest, pilbastest, katusekividest (õlest, plekist, lauast, pilpast, katusekivist)
Lu roogoss õli katto katus oli (pilli)roost
Lu jaani-ohtogonn vihta vizgattii katoll jaaniõhtul visati viht katusele
M viiχ́teri meneʙ, katod veeʙ tuulispask läheb, viib katused (ära)
J põlo ku on, sis tuli meep katolta katolõ kui on tulekahju, siis läheb tuli katuselt katusele
Lu vaapsalaizõõ pesä ripuʙ kattoz ehtši seinäᴢ herilasepesa ripub katuse või seina küljes
Lu katto šarizõp ku saaʙ katus krabiseb, kui sajab
Li katto alki vootaa katus hakkas vett läbi laskma
M enäpältä õltii tšiinõvvõᴅ, kat̆too alla (ennemalt) olid enamasti kinnised siseõued, katuse all
M üh̆hee kat̆too alla ühe katuse all
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema (tegema)
J viiloikaa kattoo viilkatus
I kartõnõ katto, kartõõs katoᴅ plekk-katus, plekk-katused
Lu karta katto plekk-katus
Lu õlki katoll õltii kozloᴅ õlgkatusel olid malgad
J malkõt panna katoo arjõlõ malgad pannakse katuseharjale
J meni praaznikaa eell druba puhassõma, de kui tätä hitto repi toovvõ katoo kukkulõlt maha läks püha(de) eel korstnat puhastama, ja (ei tea), kuidas kurat rebis (tuua) ta katuseharjalt maha
M kat̆too arja ~ J katoo arjõ ~ kato arjõ ~ Lu katoo kukkula ~ J katoo kukkul katusehari
J vesi tilkup kato räüssäss suurõ bad́d́asõ vesi tilgub katuseräästast suurde puupange
Lu katoo räüstäᴢ katuseräästas
Lu katoo õtsad õllaa viiloᴅ, näväd õllaa lavvala lüütü katuse otsad on viilud, need on lauaga (üle) löödud
Ra katoo viilo katuseviil
M kat̆too alussõᴅ mokomaᴅ niisugused katusealused
J katonn aluᴢ katusealune
2. kaas | vn крышка
Lu lännikko on kõrvijeekaa, katto on pääl lännik on kõrvadega, kaas on peal
Lu mańjerka on, kummal on katto i põhja ühellaized mannerg on (see), millel on kaas ja põhi ühesugused (= ühesuurused)
Li jõka astiall õma katto vs igal astjal (on) oma kaas
Lu kaivo katto on kaivoo pääl kaevu kaas on kaevu peal
Lu taitš-kahjaa katto leivaastja kaas
Lu assiaa kattoo astja kaas
Lu kattilaa katto katla kaas
Lu karpii katto karbi kaas
Li grobaa katto kirstu e. puusärgi kaas
3. (lambi)vari | vn колпак (светиьлника)
Lu lampii katto õli niku zontikka, õli karrõssa tehtü i lud́itõttu valkaassi lambivari oli nagu vihmavari, oli plekist tehtud ja valgeks tinatatud (~ tinakihiga kaetud)
4. vajutuslaud | vn дощечка для придавления засолки, гнетень
Li katto pannaa kapusaa päälee i tšivet katoo päälee vajutuslaud pannakse kapsaste peale ja kivid vajutuslaua peale.
Vt. ka kaivokatto, kartakatto, karuperskatto, kuusikatto, lampii-katto, lautakatto, lavvaakatto, pärekatto, rookokatto, sauŋkatto, serväkatto, silmäkatto, toolikatto, valo-katto, viilo-katto, õltšikatto

kerääjä Kett. K L P M Kõ Lu J I kerεäjä L P ker̆rääjä M kerääje J keräjä M Lu Li J I (Ra) keräi Li Ra J-Tsv. ker̆räi (I) ḱeräi J-Tsv., g kerääjää Lu J kerεäjεä L P keräjää Lu J ḱeräjää J kerjus, kerjaja | vn нищий, нищая
K no tuli kerääjä üöseess tšüsü no tuli kerjus, palus öömaja (küsis ööseks)
J kerääjät tšäütii talossa talloosõõ kerjused käisid talust tallu
L boronaa pεäd i jalgaᴅ jagõttii kerεäjiilie oina pea ja jalad jagati kerjustele
P kerääjäll on kisa, kopitab leipää kerjusel on kott, korjab (= kerjab) leiba
I eellä ved́ õli paĺĺo ker̆räitä ennemalt oli ju palju kerjuseid
P pillittäjä kerääjä kerjav pillimees (pilli mängiv kerjus)
J kerääjät kaŋkaa kutovaᴅ rl kerjajad koovad kanga (valmis)
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
J elä ann, jumal, mokoma aika, jot tuõp pann keräjää kotti pihalõ ära anna, jumal, niisugust aega, et tuleb panna kerjusekott õlale
Lu ku tuõp sorraa märtšä lumi, siiz jutõllaa: saap ku kerääjää palojõ kui tuleb laia märga lund, siis öeldakse: sajab nagu kerjuse (leiva)palu
■
Li kerääjää keppi (mingi tähtkuju).
Vt. ka kerrääläin

koollu Len. K M Li J (Kett. R-Lön. Kõ-Len. Ja-Al. vdjI I Ku) kuollu L P kùollu Po koolu Set. Ra (Lu J) koolluᴅ Lu J-Tsv. I kuolluᴅ P, g koolluu K M Lu vdjI kuolluu L kùolluu Po koollõõ Lu J koollõ ~ koolõõ Lu Ra koollee Ku surnu | vn покойник, мертвец
Lu koollut pannaa rohi-puχχõõ surnu pannakse kirstu
P kuollutta idgõttii vad́d́assi i venäissi surnut itketi vadja keeli ja vene keeli
L raadunittsann pominoitõttii kuolluita surnutepühal mälestati (kalmude juures) surnuid
M päivüt paisaʙ, a vihmaa sat̆taaʙ: tšülpeevät koolluuᴅ kk päike paistab, aga vihma sajab: surnud vihtlevad
K emm õõ koollutta kotoa, katonutta kartanoa (Al. 49) rl ei (me) ole (pärit) surnud majast, kadunud talust
J emä kooli kooluissi rl ema suri ära
Ra kui pominoitõttii, mainittii koolõõ nimiε kui mälestati, (siis) mainiti surnu nime
Ra koollõ avvõll on rissi surnu haual on rist
J koollõõ luuᴅ surnu luud
J koollõõ hursti surilina
J koollõõ sõvaᴅ suririided
Lu nenää õtts ku tšihguʙ, siiz tääb koolluu viistiä kui ninaots sügeleb, siis (see) ennustab surmasõnumit.
Vt. ka koolija, koolijuᴅ

lumi K L P M Kõ S Lu Li J I Ku (Kett. R-Reg. Ra vdjI Ma) Луми Tum. Лу́ми Pal₁ K-reg₁ Ii-reg₁ lume ~ luni Kr, g lumõõ Kett. M Lu Li J lum̆mõõ M I vdjI Ma lumõ J-Tsv. lumi | vn снег
K suvõll on vihma, a talvõll lumi suvel on vihm, aga talvel lumi
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
Lu tänävä on paĺĺo lunta, varraa sati lumõõ tänavu on palju lund, varakult tuli lumi maha
J tuiskõs suurõd aŋgõd lunt tuiskas suured hanged lund
Lu lunta saaʙ ~ M lunta sat̆taaʙ ~ lunta paaʙ ~ tuõb lunta ~ J saab lunt ~ tuõb lunt sajab lund
Lu lumi sulaʙ ~ M lumi meeb vällää ~ I lumi meep poiᴢ lumi sulab, lumi läheb
Kõ Lu Ku lumi suli ~ I lumi lähs lumi sulas, lumi läks
S lumi läpi seinää kõik saunaasõõ tuiskaᴢ lumi tuiskas puha läbi seina sauna
Li J lumi krutizõʙ lumi krudiseb
Kõ lumi kannataʙ lumi (= kõva lumekoorik) kannab (peal)
J nii õli javoa tšivellä, niku lunta aŋgõzõ rl nõnda (palju) oli jahu käsikivil, nagu lund hanges
I lunta põlvõõssaaɢ lund (on) põlvini
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga pidi kooli minema
I jalgaᴅ puissi lumõssa raputas jalad lumest (puhtaks)
Li sõpa pannaa valkõnõmaa lumõlõ kangas pannakse lumele pleekima
Lu lummõõ vajjozin vajusin lumme
J viskõz ene lumõsõõ seĺĺellää viskas enese selili lumme
I kasseessaaɢ märtšä õõᴅ i lumõza siiasaadik oled märg ja lumine (lumes)
Lu inemin heittü i meni valkaassi niku lumi inimene ehmus ja läks (näost) valgeks nagu lumi
Lu valkaapaa lunta mittä eb õõ lumest valgemat ei ole midagi
Lu lummõõssaa piti õlla karjuššinn lumeni (= lumetulekuni) tuli karjas käia (olla karjuseks)
L iezä lunta enne lund (= lumetulekut)
Lu morškud jo tševvääl varraa perrää lumõõ järestää nävät kazvovõᴅ mürklid (on) juba kevadel vara, need kasvavad kohe pärast lund (= lumeminekut)
M rohlõi lumi kohev lumi
Lu annab märtšää lunta sajab lörtsi (märga lund)
Lu ränttü lumi lumelörts
J lumõ lasku lumesadu
Lu lumõõ palaᴅ lumepallid
Lu vizgataa tõin tõissa lumi komujõõkaa loobitakse (visatakse) üksteist lumepallidega
Lu õpõzõl kazvõttuvad lumi komkõd jalkojõn allõ hobusel tekivad (kasvavad) lumekambad jalgade (= kapjade) alla
Kõ lumi tšiŋkku lumehang

lumõõränne: lumeränne (J-Must.) lumelörts | vn мокрый снег, слякоть
lumerännehtä saaʙ sajab lumelörtsi

lätikko¹ Li J, g lätikoo J lomp, loik | vn лужа
J perält vihmaa jõka poolla on lätikod vett pärast vihma on igal pool veelombid
J sorzõt šuĺpissa lätikkoᴢ pardid sulistavad lombis
Li tšezäl on lätikoᴅ, vihmaa ku saaʙ, vihmaa lätikoᴅ neeᴅ mokomõᴅ suvel on lombid, kui sajab vihma, need niisugused vihma(vee)lombid
J vesi lätikko paisõʙ veelomp läigib.
Vt. ka vesilätikko
Vt. ka loizma, lommikko, lomppi¹, luuža, lätikkõ, lätikkä

merskoi J-Tsv., g merskoi vastik, jälk | vn мерзкий
see ku, perkele, om merskoi inimin küll see, kurat, on vastik inimene
nii om merskoi ilm, saab mitäle šĺaakka on nii vastik ilm, sajab mingit lörtsi

mussa Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li J I (R V Ra Ku) mussõ J muss Ra J-Tsv. musse Kr Мусса Tum. Муста Pal₂, g musaa Kett. K R L P M S Lu Li J I mus̆saa M vdjI muhsa Kr
1. must, musta värvi | vn чёрный
P krapu viezä om mussa vähk on vees must
M mussa niku arappi must nagu neeger
Lu musikaz on musõpi, a joomukaz on sinine mustikas on mustem (= tumedam), aga sinikas on sinine
Li kaatsad õli painõttu musassi püksid olid värvitud mustaks
J musassi veiteʙ muutub mustaks
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
Lu mussa katti ku meeb rissi teessä, siiz üvvää elä oottõõ (uskumus:) kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota
M mussa kana kauniijõ munõjõõ pääll(ä) isub. kattila (Set. 17) mõist must kana istub punaste munade peal? – Katel
J mussaa süüʙ, valkaat situʙ. mikä se on. päre mõist musta sööb, valget situb? Mis see on? – Peerg
M mus̆saa tširjava mustakirju
J silmed musad niku musat sõssõrõᴅ silmad mustad nagu mustad sõstrad
M mussa smaroda ~ Kõ mussa smaaroda ~ M Lu mussa smoroda mustsõstar
Lu mussa siplikaᴢ mullamurelane, must sipelgas
Kõ muss varõᴢ künnivares, must vares
P Lu mussa maa ~ J muss maa must muld
2. tume, must; mustjas | vn тёмный, темноватый, черноватый
P murrap tulla mussa pilvi tõuseb kiiresti (murrab tulla) tume (must) pilv
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺĺo süä vs tumedad (mustad) juuksed, õrn süda, heledad (valged) juuksed, vali süda
Lu tämä on musaa pääkaa ta on tumeda (musta) peaga
Lu mussa kõltanõ ämmätuššu mustjaskollane ämmatoss
3. must, määrdunud | vn грязный, испачканный, загрязнённый
P sill on tšäjed musaᴅ sul on käed mustad
J riiga ahtõja sõvad om mentü õikõ musassi reheahtja rõivad on läinud õige mustaks
Ku kattal pattaa soimaaʙ, a küled om musad molepiillᴀ vs katel sõimab pada, aga küljed on mustad mõlemal
■
Lu nii süäntüziᴅ, mahzaᴅ menti musassi nii vihastasid, (et) kops läks üle maksa (maks läks mustaks)
Lu mussa taitšina rukkijahust tainas, leivatainas
J mussa maa soomuda, mudamaa
Lu mussa pää nõgipea (nõgiseenest haigestunud viljapea)
J muss puu med́d́e maall ep kazvo eebenipuu meie maal ei kasva
I musat seemetškaᴅ päevalilleseemned
I mussa iva tungaltera
P juoltii, ett musad rässäized lentäväᴅ, tulõp tševäᴅ öeldi, et kuldnokad lendavad, tuleb kevad
M mussa räsäᴢ kuldnokk
J mussa gruza tõmmuriisikas
I musad bobuškad õlivaᴅ olid mustad rõuged
Ja mussa meri Must meri
P siz eb õlõ ahjoza tulta, mussa ahjo on kunni tämä vuhizõb rihtä müö siis ei ole ahjus tuld, leegita (must) ahi on, kuni ta (= tulekera) vuhiseb mööda tuba
Lu mussa sauna, ilma trubbaa sauna suitsusaun, ilma korstnata saun
M miε õlõn kazvannu mussaz riheᴢ ma olen kasvanud suitsutares
Lu mussa õttsa õli savurihi, tõin õli valkaa õttsa (vadja tare) korstnata pool oli suitsutare, teine (pool) oli korstnaga pool
S saunaa mussaa viittä lämmitättii köeti suitsusauna
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
Lu miä elän niku mussaz mettsäᴢ (pime inimene oma elu kohta:) ma elan nagu pimedas metsas
Lu meilä on kuiva pakkain, siiz on sirka ilma; kõnsa on pilveza i lunta saaʙ, siiz on mussa pakkain meil on kuiv pakane, siis on selge ilm; (aga) kui on pilves ja sajab lund, siis on must pakane
M nüt söö musalta lehmältä piimää nüüd söö musta lehma piima (= joo vett piima asemel)
I kõõs tuli sõta, meile, mussalõ väele, tuli kehno elää (Len. 286) kui tuli sõda, algas meil, lihtrahval, vilets elu
L musaa tširjaa lukõjad õlivaᴅ olid Seitsmenda Moosese raamatu lugejad
Lu mussa tširja ~ musat tširjaᴅ (tsaariaegne) keelatud kirjandus.
Vt. ka harma-mussa, perimussa
Vt. ka musõrtava, musõttava

märtšä Kett. K L P M Po Lu Li J I (R Kõ Ii Ma) märtše Pi Ke Lu J märtš J-Tsv. märḱä ~ märk Ku Мерче Tum. Мэ́рджэ K-reg₂ Мэрджэ Pal₂, g märjää P Pi Ke M Kõ Lu Li J mäŕjää J märd́ää (I) märdžää (Ii Ma) märg; niiske; vihmane | vn мокрый; сырой; дождливый
P tulõn õhtagon kotuosyõ, mär-tšä, idgõn tulen õhtul koju, (olen) märg, nutan
Lu vihmaa alla bokka tšülmä da ize märtšä vihma käes (on) külg külm ja ise (oled) märg
J seltšä on märtšä higõssa selg on higist märg
Li sõpa märtšä, alki niriss riie on märg, (sellest) hakkas (vett) nirisema
Lu õli lahsi mär-tšä, siis pantii kuivaᴅ hunnuᴅ (kui) laps oli märg, siis pandi (talle) kuivad mähkmed
M märtšä niku iiri kk märg nagu hiir (= märg nagu kassipoeg)
J märtš niku poukku kk märg nagu pesu
Lu märjel õpõzõl ep saa antaa juuvva vettä märjale (= higisele) hobusele ei tohi vett juua anda
J paaruss menti akkunõd märjessi aurust läksid aknad märjaks
J sõvad on läpi märjeᴅ rõivad on läbimärjad
Lu märtšää lunta saaʙ sajab märga lund
Lu issu märjää maa päälee, sai enellee läzüü istus märja maa peale, sai endale haiguse
M märtšä maa, soomaa märg maa, soomaa
Lu oh ku on märtšä tee oh, küll on märg (= porine, loikudes) tee
Lu ain on silmäᴅ märjäᴅ alati on silmad märjad (= pisarais)
J uhzõd on haroustu mäŕjess uksed on niiskusest (märjast) paisunud
Kõ märjäss kanass sõittõliᴅ (sa) sõimasid märjaks kanaks
Li om märtšää koosia on märjavõitu
Lu on kuiva süüglä i märtšä süüglä on kuiv rakk ja märg rakk
Li eb õõ se märtšä tuuli, a mokom niku kuiva ahava tuuli see ei ole niiske tuul, aga niisugune nagu kuiv (murd. ahav) tuul
M tänänn eb õõ üvä ilma, märtšä päivä täna ei ole hea ilm, (on) vihmane päev
M leeb märtšä sütšügo tuleb märg (vihmane) sügis
Ku märk ep pölḱää märḱää vs märg ei karda märga
J siult vaa jääb märtše jälell kk sinust jääb vaid märg (plekk) järele

naputtaa Li naputta J-Tsv., pr naputan Li naputõn J, imperf naputin J
1. nööpe ette õmmelda | vn пришивать, пришить пуговицы
J va naputõŋ kamaĺikaa de saat päälee pann õmblen ainult jakile nööbid ette ja võid selga panna
2. lüüa, peksta, taguda, nahutada | vn ударять, ударить, бить, побить
J naputti kõrvõt täünö andis (lõi) vastu kõrvu
Li vihma saaʙ, raputaʙ, meez naissa naputaʙ vihma sajab, raputab, mees naist nahutab.
Vt. ka napsuttaa, napsutõlla

paha K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku (Kett.) pahha I paaha Kett. Паха Pal₁ Пага Pal₂ Па́га Pal₂ Ii-reg₁ Пага́ Ii-reg₁, g pahaa P Po Lu Li Ra J Ku pah̆haa M Kõ
1. subst., adj. paha, halb(us), ebameeldivus, kehv, vilets | vn плохой, бедный, скудный, убогий; плохое, неприятность
P vokki on paha vokk on vilets
Lu koko elo õli paha kogu elu oli paha
Ja meit tapas paha ilma (Len. 238) meid tabas halb ilm
I pappi tuli vassaa, paha päivä papp tuli vastu, halb õnn (päev)
L täll on paha mie-li tal on halb tuju
J pajat kõvõpõssi – tämä om paha kuulõmizõka räägi kõvemini, ta on halva kuulmisega
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele – tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M paha on elää vanalõõ paha on elada vanana (vanas eas)
L haizõp pahalõõ haiseb pahasti
L elkaa paŋkaa pahassi ärge pange pahaks
Ra ku kura silmä t́ihguʙ, siiᴢ üväätä, a õika silmä, siis pahaata kui vasak silm sügeleb, siis (ennustab) head, aga (kui) parem silm, siis halba
Lu üvvää ett-si, a pahõpaa joutu vs otsis head, aga sattus (veel) halvemasse (= sattus vihma käest räästa alla)
2. halb, tige, kuri; halb(us), kurjus | vn плохой, дурной, недобрый, злой; плохое, зло
S paha se õli herra see mõisnik oli halb
M tämä vaatab naizõõ päälee niku paha ärtšä ta vaatab naise peale nagu tige pull
Kõ mill on üvä paha koira mul on hea kuri koer
M tširos pahall sõnalla vandus halva sõnaga
M karu mär̆rääʙ pahalla äälellä karu möirgab hirmsa (kurja) häälega
L paha heŋki kolizõʙ paha vaim kolistab
M nõisi ööllä paha voima tšäümää kot̆too öösi hakkas paharet kodus käima
M kase õltii mokomad rahvaaᴅ, etti täättii tehä paĺĺo pah̆haa need olid niisugused inimesed, et oskasid teha palju halba
M mõnikkaall õli paha silmä mõnel oli kuri silm
J paha põlõp tämä süämeᴢ kurjus põleb tema südames
3. (vana)kurat, vanakuri, vanapagan; paharet; haldjas, vaim | vn дьявол, чёрт, бес; чертёнок, бесёнок; сверхъестественное существо, дух
L näimmä suurt pahaata, silmät suurõᴅ, vilisäb aivuo kõvii nägime vanakuradit: silmad suured, vilistab õige kõvasti
Ra pahal on äntä takana kuradil on saba taga
Lu paha tuli, tšäi lutissõli minnua vanakuri tuli, oli mul luupainajaks
M ińehmin meni pah̆haa jällelee, öhsü mettsääsee inimene sattus (läks) kuradi jäljele, eksis metsa
L paha vei ženiχaa vanakuri viis peigmehe ära
Lu pahaa poika tuli järvessä vanakuradi poeg tuli järvest
Lu ku vihmaa saab ja päivä paisaʙ, siz jutõltii: jumal pahaakaa tappõõʙ kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi: jumal tapleb kuradiga
Lu pahaa pulmõᴅ, päivüᴅ paisab i vihmaa saaʙ, paha piäp pulmia vanapagana pulmad, päike paistab ja vihma sajab, vanapagan peab pulmi
Ra pahat tultii saunaa paharetid tulid sauna
Lu pahaa d́uužina kuraditosin, kolmteist
P metsää paha metshaldjas
4. fig kõva, kange (midagi tegema) | vn мастак (до чего-либо)
M kase meez on paha tširroamaa see mees on kõva kiruma
Lu noorõn miä õlin paha nagramaa noorena olin ma kange naerma (= olin väga naeruhimuline)
Lu miä õõn paha itšävöittämää ma nukrutsen alatasa
■
Lu pahad reŋgiᴅ suured rohutirtsud.
Vt. ka meripaha
Vt. ka pagana, paganikko, pahain, pahalain, pahamutka, pahan, pahapooli, pahapäivine, paharätte, paholain, pahuuᴢ, pahõlainõ, pappi, paska¹, paskapooli, perkele, piru

pakkain Lu Li J pakkainõ Lu Li pakkaine J-Must., g pakkaizõõ Lu Li J
1. pakane | vn мороз
Lu pakkain kõvisuʙ pakane kõveneb
Li talvõll õltii suurõt pakkazõᴅ talvel olid kõvad pakased
Li pakkaizõlla lumi krutizõʙ, soojalla eʙ pakasega lumi krudiseb, soojaga ei (krudise)
J kõvall pakkaizõll puud on hallõᴢ kõva pakasega on puud härmas
Lu kuiva pakkain, siiz on sirka ilma; kõnsa on pilvezä i lunta saaʙ, siiz on mussa pakkain kuiv pakane, siis on selge ilm; kui on pilves ja sajab lund, siis on must pakane
Lu kippsu pakkain ~ kärmiä pakkain käre pakane
J pakkaine tšülmä (Must. 178) kõva pakane
2. (kerge) külm, öökülm | vn заморозки
Li maa kahmaup pakkaizõlla maa kahutab külmaga
Li võip tulla kahu vai pikkarainõ pakkainõ. ühs kahz graadussia, se on pakkainõ jo võib tulla kahu või kerge (öö)külm. Üks-kaks kraadi, see on juba öökülm.
Vt. ka pakkõin

pilvezä ~ pilveᴢ Lu pilvõõᴢ Li adv pilves | vn (наречие в форме ин-а от pilvi)
Li päivä õli pilvõõᴢ, a üüssi sirkõnõʙ päev(al) oli (taevas) pilves, aga ööseks selgineb
Lu kuiva pakkain, siiz on sirka ilma, kõnsa on pilvezä i lunta saaʙ, siiz on mussa pakkain kuiv pakane, siis on selge ilm, kui (ilm) on pilves ja sajab lund, siis on must pakane

pitšällin M Lu pitšälin Lu (M), g pitšällizee M Lu pikaajaline, pikk, kestev; veniv | vn долговременный, продолжительный, затяжной; протяжный
Lu alusõõ vantõt ku viŋkuvaᴅ, siz jutõltii: tääp pitšälissä tormia kui purjelaeva vandid vinguvad, siis öeldi: ennustab pikaajalist tormi
Lu ku vihmaa saab nii tullaa heenoᴅ rakoᴅ vee pääl, siiz jutõllaa: pitšällin vihma kui vihma sajab, siis (kui) tulevad väikesed mullid vee peale, siis öeldakse: (tuleb) pikaajaline vihm
Lu pitšälin pouta pikk põud
Lu pitšällin aika (pikale) veniv aeg
M kurgõt pitšälissä laulua laulaaᴢ kured laulavad venivat laulu

pokoinikka K L P S Po Lu I (V) pokkoinikka Lu Li Ra I pokkoińikka J-Tsv. pok̆koonikka M pokkonikka Lu pakkoinikka J-Must., g pokoinikaa S Lu pokkoinikaa ~ pokkonikaa Lu pokkoińika J pok̆koonik̆kaa M surnu, kadunuke | vn покойник
Lu kunniz rohipuu tehtii, senniz õli pokkoinikka lavõzõll kuni kirst tehti, seni oli surnu lavatsil
J pokkoińikall on hursti silmiill surnul on linik näo (silmade) peal
K lugõtõllass i laulaass pokoinikallõõ itketakse ja lauldakse surnule
P pokoinikka lastii autaa surnu lasti hauda
S kalmoilõõ tšäütii pominoittamaa pokoinikkoo surnuaial käidi surnuid mälestamas
I kõõs kronni lentelep, siis pokkoinikka leeʙ kui ronk lendab, siis keegi sureb
Lu pokkonikat tšülpeessää: päivüᴅ paisab i vihmaa saaʙ surnud kümblevad: päike paistab ja vihma sajab
Lu nii on valkaa niku pokoinikka on nii valge (= kahvatu) nagu surnu
M tämä on niku pool pok̆koonikka ta on nagu poolsurnud
I isä pokoinikka isa kadunuke

pullo Ränk Lu Li Ra J (Ja-Len.), g pulloo Lu Li J
1. (nooda v. võrgu) käba e. pull e. kupp e. ujuk | vn поплавок (у невода или сети)
Ja noottaa vart veel on tarvis tšivet i pullot (Len. 254) nooda jaoks on veel tarvis kive ja pullusid
J vään kazett [= kazess] toho tüküss pullo vääna sellest tohutükist (nooda)pull
Lu tšenee võrkko, nät pullojõõ tehtitši õma merkki kelle võrk (oli), (siis) vaat pulludesse tehtigi oma (pere)märk
Lu võrkoo pullo võrgu pull
Ra tohoo pulloᴅ tohtpullud
2. mull | vn пузырь
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad veepinnale (vee peale)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ (vesi) hakkab kohe keema, juba ajab mulle
J vihmaa saaʙ ja veez on suurõt pulloᴅ, siiz on pittšä vihma (kui) vihma sajab ja vees on suured mullid, siis on (= tuleb) pikk vihm
Li miä lazen mõila pulloja ma puhun (lasen) seebimulle
3. Ra (kala) ujupõis | vn плавательный пузырь (рыбы).
Vt. ka kalapullo, mõilpullo, toho-pullo, vesipullo
Vt. ka plafka, pullu, puzõrkka

pulma K P M Kõ Po Lu J vdjI I Ii (R-Reg. S Ku) pulm J-Tsv. Пу́льма Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Пулма Tum., hrl pl pulmaᴅ Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku (U P Po) pulmõᴅ Lu J
1. pulm(ad) | vn свадьба
Lu tüttö kozittii ja piεttii pulmaᴅ tüdruk kositi ja peeti pulmad
Po nùorikko menep kuttsumaa õmmaa sukkua pulmõisõõ pruut läheb oma sugulasi pulma kutsuma
M tultii tšerikossa, nõistii pulmaa pitämää tuldi kirikust, hakati pulmi pidama
S pulmaa piettii kõm päivää pulmi peeti kolm päeva
J pulmad õllaa, siz annõtaa lahjaᴅ (kui) pulmad on, siis antakse (= jagatakse) kinke
Lu ku siä kuulõt tšakkoa õikõss poolla, sis pääzet pulmaa kui sa kuuled kägu paremalt poolt, siis satud pulma
Lu sell on elo niku pulmaᴢ sel on elu nagu pulmas
Lu õltii vetšernoiᴅ, pulmaa vetšernoiᴅ olid pulmaeelsed poissmehe- ja neiupõlveõhtud
Lu i nüd õllaa laulõjõᴅ, laulõvõᴅ pulmaa lauloja ka nüüd on lauljad, laulavad pulmalaule
J pulmaa virsi pulmalaul
M katill on pulmaᴅ kassil on pulmad
Ra koiraa pulmad ovaᴅ, siiz joonitõllaa mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko (kui) koerapulmad on, siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane koer
Lu pahaa pulmõᴅ, päivüᴅ paisab i vihmaa saaʙ, paha piäp pulmia vanapagana pulmad, päike paistab ja vihma sajab, vanapagan peab pulmi
2. raskus (raske v. keeruline olukord), häda | vn затруднение, беда
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et niisugune häda tuleb lehmaga (udarapõletiku tõttu).
Vt. ka lõppupulma
Vt. ka puńtikka

ragõ K M Lu Ra J (Ja Kr) rage K-Ahl. ragõh Lu vdjI I (Kett. K-Ahl.) rae (Ku) Рага Tum. Рагы ́ ~ Ра́гыгь ~ Ра́э Pal₁ Ра́гы K-reg₂ Ра́гыгъ Ii-reg₁, g rakõõ M-Set. rakkõõ Lu J, pl Ракееть Pal₁ raggad Kr
1. rahe; rahetera | vn град; градина
M ragõ rad́d́õ elkoᴅ rahe peksis õied (puruks)
M merituuli tõi ragõtta meretuul tõi rahet
Lu saaʙ sorraata ragõhta sajab jämedat rahet
2. tera(ke), iva(ke), raas(uke) | vn зёрнышко, крупинка, крупица, зародыш
J viskaakk ühs soolaa ragõ rokkaa, kuile on tuim viska üks soolaterake hapukapsa-supisse, on nagu mage.
Vt. ka rajuragõ
Vt. ka riimu, rõhu

ragõᴢ M Li (Kõ S Ja), g rak̆kõõ M Ma = ragõ
M vihmaa sat̆taaʙ rak̆kõõkaa, sor̆rõa ragõᴢ vihma sajab rahega, (on) jäme rahe
M pilvi toob ragõsta pilv toob rahet

rakko M Lu Li J I Kl, g rakoo J
1. põis (loomal, inimesel), (uju)põis (kalal) | vn пузырь (человека и животного), плавательный пузырь (рыбы)
J enne tapõttii žiivotta, siiz võtõttii rakko, puhuttii, tehtii suurõssi, pantii erneet süämee, lahsiilõ pelata ennemalt tapeti loom, siis võeti põis, puhuti, tehti suureks, pandi herned sisse, (anti) lastele mängida
Lu i inemizel on rakko, kusirakko ka inimesel on põis, kusepõis
M kalall on rakko, suurõll kalall on suur rakko kalal on ujupõis, suurel kalal on suur ujupõis
J sigaa rakko ~ M siğgaa rakko sea põis
Li kalaa rakko ~ M kal̆laa rakko ~ kal̆laa rakku ~ Lu J kala rakko kala ujupõis
Lu kusi rakko kusepõis
2. (loomapõiest tehtud) torupill | vn волынка (из пузыря животных)
M rakolla pillitimmä mängisime torupilli
3. (õhu)mull | vn пузырь, пузырёк (водяной)
Lu ku vihmaa saab nii tullaa heenoᴅ rakoᴅ vee pääl kui vihma sajab, siis tulevad väikesed mullid vee peale
Lu ku vihmaa saab vettee, tullaa vesi rakoᴅ kui vihma sajab vette, tulevad veemullid
4. kubel, vill, rakk | vn волдырь, пузырь
Lu põldikas ku põlõtaʙ, nii teeb rakoᴅ kui nõges kõrvetab, siis tulevad (teeb) kublad
M rakko on uulõõ päällä vill on huule peal
J tulõ rakko põletusvill
Li mätä rakko mädavill.
Vt. ka kalarakko, kusirakko, mõilarakko, põlõmarakko, sikarakko, särjerakko, tulõõ-rakko, vesirakko
Vt. ka rakkopilli, rakku, rakõ³

rapa³ ~ rappa J-Tsv.:
väliss vihma saab rappamizi ja vaĺĺussi, see ontši rapa (~ rappa) vihm vahel sajab vihma rabinal ja kõvasti, see ongi hoovihm

rapaamizi: rappamizi J-Tsv. adv rabinal, hooga | vn ливмя (идёт дождь)
vihma saab rappamizi vihma sajab rabinal

ränne Lu J-Must., g räntee (lume)lörts, -lobjakas, ränd | vn мокрый снег; слякоть
Lu ränne on, ku vihmaa ja lunta saaʙ; siiᴢ jutõllaa, rännettä saaʙ (lume)lörts on (see), kui sajab vihma ja lund; siis öeldakse, (et) sajab lörtsi
Lu ränne on lumisekainõ vihma vai vihmasekainõ lumi lobjakas on lumesegune vihm või vihmasegune lumi.
Vt. ka lumõõränne
Vt. ka ränttä, ränttü, räntä¹

ränttü Lu, g räntüü Lu = ränne
märtšää lunta saaʙ, ränttüä saaʙ sajab märga lund, sajab lobjakat
Lu ränttü ilma, märtšää lunta saaʙ lörts(ine) ilm, sajab märga lund

saata² M (Kett. P), pr sataaʙ Kett. P sat̆taaʙ M, imperf satazi sadada (vihma, lund, rahet jne.) | vn идти, пойти, падать, пасть (о дожде, снеге, граде и т. д.)
M vihmaa sat̆taaʙ, jo alkõ saata vihmaa vihma sajab, juba hakkas vihma sadama
P tuiskaaʙ, lunta sataaʙ tuiskab, sajab lund
M tänänn on kehno sää, sat̆taap šlottaa täna on halb ilm, sajab lörtsi
M ragõsta sat̆taaʙ sajab rahet.
Vt. ka sataa¹

samsonipäivä M samsońi-päivä Kõ samрsoni-päev (27. VI) Самсонов день
M samsonipäivänn ko on vihmaa, siz on nellätšümmettä päivää vihmaa kui sampsonipäeval sajab (on vihma), siis on nelikümmend päeva (järjest) vihma

sataa¹ M Po (K-Ahl.) sat̆taa M sattaa Lu Li Ku (Ra J) satta J-Tsv. sataaɢ (I) sad Kr, pr saaʙ K Lu Li Ra J, imperf satõ Lu J sati M Lu satii M-Set. satais Kr = saata²
Lu pilviä eb õ·õ, a vihmaa saaʙ pilvi pole, aga vihma sajab
Lu tänävä saab griba vihmaa täna sajab seenevihma
Lu jäätikkoa saaʙ, jutõllaa ku saaʙ heenoa ragõtta jäädikut sajab, öeldakse, kui sajab peent rahet
Lu varraa sati lumõõ varakult sadas lume maha

sumõttia M-Set., pr sumõtiʙ M, imperf sumõtti tibutada, uduvihma sadada, udutada | vn моросить
sumõtib utu sajab uduvihma, udutab

sää¹ Kett. K L P Ke-Set. M Lu Li J I (Ra) sεä L P śää Kett. Се́а Pal₁ Ся Tum., g sää M Lu Li J
1. ilm | vn погода
M sää i ilma, se on ühs sõna. saaʙ juõlla nii, i saaʙ juõlla kanni {s.} ja {i.}, see on üks (ja seesama) mõiste, saab öelda nii, ja saab öelda naa
M tuli sää kehno ilm läks halvaks
I kõõs pilved leeväᴅ, sis kehno sää leeʙ kui tekivad pilved, siis tuleb halb ilm
P en nõõ χuolimaa χuonua säätä (ma) ei hakka hoolima halvast ilmast
M tänänn on kehno sää, sat̆taap šlottaa täna on halb ilm, sajab (lume)lörtsi
M ai ku on tuhmara sää, eb näütä jumalaa päivää oi kui sombune ilm on, ei näita jumala päikest
M mettsä elizeʙ eell üv̆vää säätä mets kajab ilusa ilma eel
M tänän on sirkõa sää, tširkas sää täna on selge ilm, kirgas ilm
M võtap teep talvõlla sopi soojaa sää võtab teeb talvel täiesti sooja ilma
K vilu sää külm ilm
M põuta sää kuiv päikesepaisteline ilm
J paha sää (Must. 182) halb ilm
2. halb, vihmane, tormine, tuisune ilm, torm, tuisk | vn непогода (буря, вьюга, дождь)
I tuõp sää, pilvissüüje, leeʙ vihmaa tuleb halb ilm, läks pilve, tuleb vihma
M sat̆toa kaivaʙ, tuõʙ säätä kisub sajule, tuleb halb ilm
M kahs päivää eezä säätä mill jo vaivattaab luita juba kaks päeva enne halba ilma valutavad mul luud
I lahsi idgõʙ sää nalla, tällä on grõõza laps nutab enne halba ilma (= enne ilmamuutust), tal on song
K jäi sähääsee jäi halva ilma kätte
P tänänn on sää, tuiskaaʙ, lunta sataaʙ täna on tuisk, tuiskab, sajab lund
J sää tuiskõs tee tuisk on tee kinni tuisanud
Lu taivas punõtti, see tääp säätä taevas punetas, see ennustab tuisku
Lu süttü sää tõusis torm
Lu saap säät tuleb raju
J sää meni müütä torm vaibus (läks mööda)
J merell suurõõ sääka on repinnü kõig alusõ snaastiᴅ suure tormiga on merel rebinud (katki) kogu (purje)laeva taglase
I ümpär räštogua õlivat suurõt sääᴅ jõulude paiku olid suured tormid
Lu kõns tuulõb ja vihmaa saaʙ, on sää ilma kui puhub tuul ja sajab vihma, (siis) on tormine ilm
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ (kui) kajakas tunneb (ennustab) mere(l) tormi (tulekut), siis (ta) tuleb merelt ära, maale
Ra ku tääb meree säätä, siz meri kohizõʙ kui merel on torm tulemas (kui ennustab mere tormi), siis meri kohiseb
P kõva sεä kõva torm
P sis tääp kõvaa sääᴅ siis ennustab äikest.
Vt. ka hoonosää, lumisää, põuta-sää, šlottusää

šahina: šahin J-Tsv. Саӷина Pal₁, g šahinaa J sahin | vn шелест, шорох
šahinakaa saab vihma sahinaga (sahinal) sajab vihma

šarisa M šarissa Lu J šarissõ Lu šariss J-Tsv., pr šarizeʙ M šarizõʙ Lu J, imperf šarizi Lu šarisi J kahiseda, sahiseda, krabiseda | vn шелестеть, шуршать, шуметь
Lu vihmaa saaʙ, katto šarizõʙ vihma sajab, katus krabiseb
J aavaa lehot šarissaa haava lehed sahisevad
Lu kuiva einä šarizõʙ kuiv hein kahiseb.
Vt. ka šapisa

šĺaakka: šĺaakk J-Tsv., g šĺaakaa J (lume)lörts, lobjakas; lobjakane | vn слякоть; слякотный
nii om merskoi ilm, saab mitäle šĺaakka on nii vastik ilm, sajab mingit lörtsi
šĺaakk ilm, kõig et tarpõõ kujalõõ menne lobjakane ilm, kõigil (kõik) ei tarvitse välja minna.
Vt. ka šlotta, šlottu

šlotta M (J-Must.), g šlotaa M
1. (lume)lörts, lobjakas, vihmasegune lumi | vn слякоть
M nät sat̆taap šlottaa. se on lumi vihmaakaa üheᴢ näe, sajab lörtsi. See on lumi koos vihmaga
2. J-Must. jääkirme; jääsupp | vn ледок, ледяная корочка; ледяная кашица, смесь воды и льда.
Vt. ka šĺaakka, šohma

šlottu M, g šlotuu = šĺaakka
nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lumelörtsi, tuleb lund ja vihma ühes(koos)

tarvõta [?] (J-Tsv.), pr tarpõõn (J), imperf tarpõzin tarvitseda, tahta | vn быть нужным, желательным
väliss saab nii kõvassi vihma, jod et tarpõ kujalõ menn mõnikord sajab nii kõvasti vihma, et ei taha välja minna

tšezä-püürüpäivä Lu suvine pööripäev | vn летний солнцеворот
tšezä-püürüpäiväll ku on vihm, siiz neĺtšümmeᴅ päivää leeb vihma kui suvisel pööripäeval on vihm, siis sajab nelikümmend päeva vihma

tšülpeessä Lu (Li Ra J) tšülpess J-Tsv. tšülpeessäɢ I, pr tšülpeen Li J, imperf tšülpeezin Lu tšülpezin J = tšülvetä
Lu päivüt paisaʙ, vihmaa saaʙ, koolõt tšülpeessä päike paistab, vihma sajab, surnud vihtlevad
J ikä näteli tšäün tšülpemeᴢ iga nädal käin (saunas) vihtlemas
Lu saunas tšülpeessää põldikkaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõges(t)ega, see paneb vere liikuma
Lu meil õli ühs starikka, tšülpees koivu i kataja vihaakaa meil oli üks vanamees, vihtles kase- ja kadakavihaga
Lu mehet tšävvää ennemäs pessiimäz i tšülpeemäᴢ, perrää mennää naizõd i lahzõᴅ mehed käivad enne pesemas ja vihtlemas, pärast lähevad naised ja lapsed
Li kõlmõt kõrtaa tšülpeeb i pessiiʙ kolm korda vihtleb ja peseb ennast
Ra rautain koivu, neiss tehää vihtoi, migäkaa tšülpeessää saunaᴢ arukask, nendest tehakse vihtu, millega viheldakse saunas
J siz mentii lavalõ tšülpeemää siis mindi (sauna)lavale vihtlema
J tultii vällää siält tšülpeemäss tuldi ära sealt vihtlemast
J sauna lavall tšülpejõt h́igõssuvaᴅ saunalaval vihtlejad higistavad
I tah̆hoo tšülpeessäɢ tahan (end) vihelda
I tšülpeeg izeɢ vihtle ise!

tšülvetä P M Kõ (K-Ahl. K-Al. V) tšülvetäɢ I, pr tšülpeen K M Kõ, imperf tšülpezin ~ tšülpiin K (ennast) vihelda | vn париться
M päivüt paisaʙ, a vihmaa sat̆taaʙ, tšülpeevät koolluuᴅ kk (kui) päike paistab, aga vihma sajab, siis surnud vihtlevad
Kõ võtaᴅ kaasa vihaa, sis tšülpeeᴅ i pezeᴅ, tuuᴅ kujalõ võtad (sauna) kaasa viha, siis vihtled ennast ja pesed, tuled (saunast) välja
M sauna, siz on siällä tšiveleiss tehtü tšivirõukko mokoma, kuhõ vizgataz löülüä, sis ku tahot tšülvetä saun, siis on seal kividest tehtud niisugune keris, kuhu visatakse leili, kui tahad vihelda
M saunas piäb üv̆vii pes̆seütä i tšülvetä saunas peab end hästi pesema ja vihtlema
I polulla tšülvetäᴢ (sauna)laval viheldakse.
Vt. ka tšülpeessä, tšülpeüssäɢ, tšülpeütä, tšülpiissä, tšülpiä, tšülpöä, tšülpüä, tšülpüüssä, tšülpüütä

tšüünel K M Lu J I (R-Eur. L Li) kjüünel (R-Lön.), g tšüünelee Lu pisar | vn слеза
K tšülä väitäp tšüüneliisee, a valta vettä valamaa vs küla veab pisaraisse, aga vald (silma)vett valama
M elä juttõõ tšülälee, tšülä paap tšüüneliä valamaa vs ära räägi külale, küla paneb pisaraid valama
J nii õli tšüüneltä tšivellä, niku vettä lähteeᴢ rl nõnda (palju) oli pisaraid kivil nagu vett allikas
L miä õnnõtoin tšüüneliitä tšülvän (itkust:) ma õnnetu pisaraid külvan
I leep sillõ itkõaɢ, tšüüneliä ilma val̆laaɢ aitab sul nutmisest, asjata pisarate valamisest
M silmissä nii joostii tšüüneleᴅ, niku vanall suõlla pisarad jooksid silmist nii nagu vanal hundil
M nõisi milta tšüüneliä pühtšimää hakkas mult pisaraid pühkima
P tšüzün tšüüneliillä tšipõilla palun kibedate pisaratega
J silmed om paizõttustu tšüüneleiss silmad on paistes pisaraist
I miä en näüttännüt tšelleit tšüüneliä eŋka mittäiᴅ ma ei näidanud kellelegi pisaraid ega midagi
J puzõrtõõp tšüüneliit pigistab pisaraid välja (= nutab vägisi, meelega)
J näd nii lugõttõõp mehe(s) kalmoll, jot kõik tšüüneled revip silmiiss näe, nii itkeb oma mehe kalmul, et lausa pisara(i)d kisub silmist
Lu eb moskva tšüüneliä uzgo vs ei Moskva pisaraid usu
■
Lu itä ku nõizõb itkõmaa, siz idgõp kõlmõt päivää, kõlmõt päivää tšüüneliä tappaaʙ kui ida hakkab nutma (= kui idatuul toob vihma), siis sajab (nutab) kolm päeva, kolm(eks) päeva(ks) jätkub pisaraid (= vihma).
Vt. ka tšüüneliä, tšüünäle, tšüünälä

tuizgata S Lu (K-Ahl. P) tuizgõt J-Tsv., pr tuiskaaʙ K P S Lu J tuiskaʙ J, imperf tuiskazi: tuiskaᴢ S Lu tuiskõᴢ J
1. tuisata (ka impers.); möllata | vn вьюжить, мести; заносить, занести (снегом); бушевать
P tänänn on sää, tuiskaaʙ, lunta sataaʙ täna on halb ilm, tuiskab, sajab lund
S lumi läpi seinää kõik saunaasõõ tuiskaᴢ lumi tuiskas kõik läbi seina sauna
Lu nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmi
2. paisata, virutada, visata, | vn швырять, швырнуть
J hüppez millõ rinta, miä tuiskõzin tätä menemä hüppas mulle rindu, ma virutasin ta minema

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

turku (K-Ahl. R-Lön. R-Reg.), g turguu K turgu R hulk, jagu | vn много, (большое) количество
K saab lunta, uutta lunta, valab vazgessa ragõhta, uvvee turguu uulitsale, vanaa turguu vainiale, vazgesee pajaa eteese (Ahl. 730/731) rl. sajab lund, värsket lund, valab vaskset rahet, uue hulga tänavale, vana jao vainule, vaskse sepapaja ette
R kui meneb isäni lidnaa tuob turgu tubliita navaa karra kauniita (Reg. 47) rl kui mu isa läheb linna, toob (sealt) hulga tugevaid (jalatseid), {n. k.} kauneid (jalatseid)

tuulla Lu (L Li J) tuullõ Lu tuull J-Tsv. tuullaɢ I, pr tuulõʙ L Lu J I tuulaʙ Lu, imperf tuuli Lu J impers puhuda, tuuline olla | vn дуть, веять
Lu tänävä kõvassi tormiiʙ, tuulõʙ täna on väga tormine, tuuline
J kõikk tuulõp tuulõhõ (itkust:) kõik puhub tuulde
Lu kõns tuulõb ja vihmaa saaʙ, on sää ilma kui on tuuline ja vihma sajab, (siis) on halb ilm
Lu repimissee tuulaʙ puhub puhanguti.
Vt. ka tuulata, tuulõa

upotuᴢ Lu upotus J-Tsv., g upotuhsõõ: upotusõõ Lu J uputus | vn потоп, наводнение, утопление
Lu vihmaakaa teeb upotusõõ, üüd i päiväd annaʙ vihmaga teeb uputuse, ööd ja päevad sajab (annab)
J maailmaa upotus suur veeuputus (piibliloos)

vaĺĺussi P J
1. valjult, rangelt; julmalt | vn строго, сурово; жестоко
J sõitti ja lei vaĺĺussi riidles ja lõi valjult (julmalt)
2. valjusti, valju häälega | vn громко
J taita siä õõd umalõs, ku nii vaĺĺussi lorizõᴅ sa oled vist purjus, kui nii valjusti lobised
3. kõvasti, tugevasti | vn сильно
J väliss vihma saab rappamizi ja vaĺĺussi, see ontši rapa vihm (~ rappa vihm) vahel sajab vihma rabinal ja kõvasti, see ongi hoovihm
J ize on niku kurikõll päh́ä lüütü, a vaĺĺussi riitõõb vassa ise on nagu kurikaga pähe saanud (löödud), aga kõvasti vaidleb vastu

varraᴢ Kett. M Lu (Li Ra J) varras K-Ahl. M-Set. varrõᴢ J-Tsv., g vartaa Kett. M Lu J
1. varras, varb; kuhjavarras; K-Ahl. praevarras | vn стержень; прутик, пруток; стожар; вертел
J stroinoi, niku varrõᴢ sihvakas nagu varras
J nõiz varrõss müü üleᴢ ronis (tõusis) mööda varrast üles
M rattailõõ õli tehtü nellä varrassa einää väittää, et̆tee õli kahs varrassa pantu i tağgaa kahs varrassa pantu kaarikule oli tehtud neli varba heina vedamiseks: ette oli pandud kaks varba ja taha kaks varba (pandud)
J seisop ko kuhjaa varrõz õikii kas kuhjavarras on (seisab) otse?
2. (suka)varras | vn (вязальная) спица
M sukat tehtii vartajeekaa sukad kooti (tehti) varrastega
Lu sukkaa teh́h́ää vartoil sukka kootakse (tehakse) varrastega
J algõtaa sukkaa kahõlla vartaalla sukka alustatakse kahe vardaga
Li alõzniglaltši tehtii i vartaikaa tehtii (labakindaid) tehti ka kindanõelaga ja varrastega tehti
M viiz varrassa viis (suka)varrast
Lu Li J sukaa vartaaᴅ ~ M suk̆kaa vartaaᴅ sukavardad
3. vars, käepide | vn древко, рукоять, топорище, черенок, палка (метлы), метловище
M tširvee varraᴢ kirve vars
M lap̆piaa varraᴢ labida vars
M määdlaa varraᴢ luua vars
■
M nätku valab vihmaa niku vartaassa vaat kuidas valab vihma nagu oavarrest
J vihmaa saab niku vartaass vihma sajab nagu (oa)varrest.
Vt. ka kuhjaa-varraᴢ, poikvarraᴢ, sukkavarraᴢ

vazgõn: vazgen (K-Ahl.), g vazgõzõõ = vahtšin
saab lunta, uutta lunta, valab vazgessa ragõhta, .. vazgesee pajaa eteese (Ahl. 106) rl sajab lund, värsket lund, valab vaskset rahet, .. vaskse sepapaja ette

vesi K R L P Pi M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku veśi Kõ veesi Ke wasse ~ weeśe ~ wesi ~ wesä ~ wässe ~ wässi Kr Вези Pal₁ Вэ́си K-reg₂ Ii-reg₁ Весси Tum., g vee K S Lu J I Ku vii Lu vie K-Ahl. L P viè Po wee ~ wie K-Ahl.
1. vesi | vn вода
Lu nii kõva tormi, vesi meres pöllüüʙ, koko päivää pöllüᴢ (on) nii kõva torm, (et) vesi meres tolmab, kogu päeva tolmas
Lu vesi võip kukkia tervee kuu vesi võib õitseda terve kuu
Kett. vesi ärmäʙ vesi kollendab
K vezille (~ vezile) veetii noorikka i ženiχa (pulmakomme:) pruut ja peigmees viidi kaevule
Lu vesi i tee saaʙ vesi leiab ka tee (öeldakse sellele, kes palju vett joob)
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu kaevu, tuleb (veel) vett juua
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on nagu kaks tilka vett
Lu siz jõgõz nõsap suurõõ vee siis tõuseb jões suurvesi (siis tõstab jões suure vee)
Lu vesi verree eb mahu vs vesi verre ei mahu (= veri on paksem kui vesi)
Lu piäb õlla tšesä vesi, ku nõistii lassa pesemää peab olema leige vesi, kui hakati last pesema
Lu perrää pessiimissä roojakaz muila vesi vizgattii poiᴢ pärast pesemist visati must seebivesi ära
Lu solkki vesi on paganikoᴢ solgivesi on solgipanges
Lu jõki ku eb õõ jääᴢ, jõki i meri, siiz jutõllaa valla vesi kui jõgi ei ole jääs, jõgi ja meri, siis öeldakse (selle kohta) vaba vesi
J siunattu vesi pühitsetud vesi
J pestii tuhka veekaa pesti tuhaveega (= lehelisega)
I pestii lähtee veellä pesti allikaveega
L vesi piiri, vesi etepäz eb mene veepiir, vesi kaugemale ei lähe
Lu ku vihmaa saab vettee, tullaa vesi rakoᴅ kui vihma sajab vette, tulevad (vee peale) mullid
Lu vesi botška õli tuimaa veekaa veevaat (laeval) oli mageda veega
Kett. vesi šolaaʙ vesi soliseb
Pi vesi tšiuʙ vesi keeb
Lu vesi pako mõõn
Lu vesi lasku mõõn
Lu vesi nõisu veetõus
Lu vesi villi vesivill
Lu vesi tilkka veetilk
Lu meri vesi ajo meremuda
2. vedelik | vn жидкость
M roh̆hoin vesi on sappiᴢ sapis on roheline vedelik
3. sülg | vn слюна
P näin lavvall üväd süömizet kõikk, vesi johsi suuss nägin laual igasuguseid häid toite, vesi (= sülg) jooksis suust
4. (mao)mahl | vn желудочный сок
Lu hapovesi vai rööhkele-vesi tuõp suussa hapu vesi või röhitsusvesi tuleb suust
■
M nukud niku vet̆teesee jääd kõvasti magama
M pahtši laskõa vettä soristas vett lasta
J vesi on pöksüiz ta kardab
Lu inemin ku juup sirkaata vettä, siiᴢ nõizõb ilossõmaa kui inimene joob viina, siis (ta) muutub lõbusaks
Lu ku vaa veśola vettä, ilo vettä õllõiᴢ kui vaid oleks viina (lõbuvett, rõõmuvett)!
J vee soon ~ vesi soon veesoon
J vesi mõõkõᴅ hundinuiad.
Vt. ka aluvesi, bruudavesi, gribavesi, ilo-vesi, jalgikko-vesi, jarvivesi, javo-vesi, jevikvesi, jordanii-vesi, jõtšivesi, jätüzvesi, kaivovesi, kalavesi, kanavavesi, kazvovesi, katagavesi, kiisselvesi, kusi-vesi, lanttuvesi, laugazvesi, linnazvesi, lähevesi, lähteevesi, läntü-vesi, maakkõvesi, makuvesi, malinavesi, mallazvesi, marjavesi, matal-vesi, merivesi, mutavesi, mõilavesi, omenavesi, parkkivesi, peenvesi, pesuvesi, piimävesi, poollazvesi, porovesi, põtkurivesi, risitäzvesi, risseevesi, rissivesi, rööhkele-vesi, soovesi, soolavesi, soukku-vesi, sula-vesi, suurvesi, tasavesi, torffavesi, tšaaju-vesi, tšihuvvesi, tšühs-vesi, tuhkavesi, tähti-vesi, umalaa-vesi, valovesi, verivesi, vihavesi, vihmavesi, virttsavesi, virutuzvesi, õjavesi, õunavesi

vihma Len. Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra I (Ku) wihma ~ wihama ~ wihema ~ wähäma Kr Вигма Pal₁ Ви́гма K-reg₂ Ii-reg₁ Вигма Tum., g vihmaa L Lu J vihma Lu J vihm | vn дождь
M vihmaa sat̆taaʙ vihma sajab
Kõ ku talvõll on tuizgut, siz on vihmat suvõll kui talvel on tuisud, siis on vihmad suvel
Kõ kui tšülväd vihmal, on paĺĺo kehnob viĺĺa kui külvad vihmaga, (siis tuleb) palju kehvem vili
Kõ kui päivä laskõup pilveesee, siz oomõnn leeʙ vihmaa kui päike loojub pilvesse (= pilve sisse), siis tuleb homme vihma
P vihmakulli algap piikkaa, vihma tulõʙ vihmakass hakkab vinguma, tuleb vihma
Lu vihma alõni vihm vähenes (= andis järele)
P lahzõd johsõvad vihmaasyõ lapsed jooksevad vihma kätte
Ra vihmaa tuõb niku vartaass valaʙ vihma tuleb nagu oavarrest (nagu vardast valab)
L suur vihma ain õli aina oli suur vihm
Lu umpi vihma on pitšällin vihma lausvihm on pikaajaline vihm
Lu griba vihma on heeno vihma seenevihm on peenike vihm
Lu lumisekainõ vihma lumesegune vihm
J vihmaa saaʙ ja veez on suurõt pulloᴅ, siz on pittšä vihma (kui) vihma sajab ja vees on suured mullid, siis on (= tuleb) pikaajaline vihm
Li sakkia vihma tihe vihm
I vihma ai pöllüü poissiɢ vihm ajas tolmu ära
J sakka vihm ~ siitt vihm ~ obakk vihm tihe, peen vihm, uduvihm, seenevihm
J rappa vihm paduvihm
Lu tänäv on itšäv ilm, vihma ilm täna on nukker ilm, vihma(ne) ilm
Lu vihmal aikaa karjušši piäʙ vihmasõppaa vihmasel ajal kannab karjane vihmariideid
J kiuru laulob üväll ilmall, vihma päiväl tämä eb laulo lõoke laulab ilusa ilmaga, vihma(sel) päeval ta ei laula
J vihma tšesä vihma(ne) suvi
J vihma voosi vihma(ne) aasta
J konnat krookataa, taijõtaa vihmaa konnad krooksuvad, ennustavad vihma
Lu nõisi kõva tormi ja vihmaa sato tõusis tugev torm ja (algas) vihmasadu
J vihmaa kaarõ vikerkaar
J vihm mato vihmauss.
Vt. ka gribavihma, jürüü-vihma, obakk-vihma, rajuvihma, umpi-vihma, utu-vihma, valovihma

välissää J-Tsv. adv. = välizä¹
välissää saab nii kõvassi vihma, jot et tarpõ kujalõ menne mõni-kord sajab nii kõvasti vihma, et ei taha välja minna