[VOT] Vadja keele sõnaraamat

siima Kett. K-Ahl. K-Set. P Lu Li J siim J-Tsv., g siimaa Lu J
1. (piitsa)keel, -piug | vn бечёвка, ремень (кнута)
Li roozgall on siima, sõlmõd on tehtü piitsal on piug, (sellesse) on sõlmed tehtud
J õlki varrõssi valõlõ, niitti siimassi sitele rl õlg (= õlekõrs piitsale) varreks vala, niit keeleks seo
J roozgaa siim om punottu opõizõõ jeviss piitsa piug on punutud hobusejõhvi(de)st
2. (õnge)nöör; (landi)nöör | vn леса, леска; верёвка блесны
Lu õŋgõõ siima ~ Li õŋki vitsaa siima õngenöör, õngeridva nöör
J uistõõ siima landi nöör.
Vt. ka kultasiima, õŋki-siima