[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sulaa P M Kõ Lu J (R-Reg. Ku) sullaa Lu Li sula J-Tsv. sulaaɢ (I), pr sulaʙ P M Kõ Lu Li J I sulaaʙ M-Set., imperf suli P Kõ Lu Li Ku sulii M-Set. sulaᴢ J sulada | vn плавиться, расплавливаться, растаивать, таять; делаться мягким
Lu sooja ilma, lumi sulaʙ soe ilm, lumi sulab
M sõtamehed mentii niku lumi suli, noorikõd jätettii itkõmaa sõjamehed läksid, nagu lumi sulas, jätsid pruudid nutma
Lu tševväässä jää algap sullaa rantoissa kevadel jää hakkab sulama randadest
P õsamma tšülääkaa jõka tševäd ühie boranaa, ko maa sulaʙ ostame (kogu) külaga igal kevadel ühe jäära, kui maa sulab
J soot sulavaᴅ, maad valuvaᴅ rl sood sulavad, maad valguvad
Kõ kuparossa suli vaskvitriol (silmakivi) sulas (ära)
■
J pilvet sulavõᴅ (~ sulassa) pilved hajuvad
P nii üväd õunaᴅ, aukkazin, suus suli nii head õunad, hammustasin, sulas(id) suus
Li mõnikaz inemin sinukaa pajataʙ niku sulaʙ, a ku meeb uhzõõ takkaa, siis sinnua panõttõõp kõikõll viittä mõni inimene räägib sinuga mesikeeli, aga kui läheb ukse taha (= tagaselja), siis põhjab sind igal viisil.
Vt. ka sulassa, sulata