[VOT] Vadja keele sõnaraamat

surra M Lu Li J (Kett. K-Ahl.) surr J-Tsv., pr surõn Kett. Li J suren K-Ahl., imperf surin J
1. surra | vn умирать
J jo surõp, paŋka tšüünteliät põlõma juba sureb, pange küünlad põlema
2. tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta) | vn неметь, онеметь (о руке, ноге)
M jalka suri, em pääze tšäümää jalg suri (ära), (ma) ei saa käia (ei pääse liikuma)
Lu milla suri tšäsi, niku ebõõ tätä mul suri käsi (ära), nagu pole(ks) teda (olemaski).
Vt. ka surõa, surõnõssa