[VOT] Vadja keele sõnaraamat

Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside •


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

suuri K R-Reg. L P M Kõ V Lu Li J I Ku (Kett. Sj. R-Eur. R-Lön.) suur Len. K R-Reg. U L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku śuhri, komp suhrampa Kr Су́ури Pal2 K-reg2, g suurõõ K U P M Lu Li J I suuryõ L P suuree Ku
1. suur; tugev; pikk; sügav; arvukas | vn большой; крупный; сильный; длинный; высокий; глубокий; многочисленный
Lu panin õpõzõl suurõõ koormaa, piäb vähettää panin hobusele suure koorma (peale), peab vähendama
M üvällä lehmällä suur uhar heal lehmal (on) suur udar
I ärtšä suurõji sarvõjikaa suurte sarvedega härg
Ra ku suurõp arja, se on kukko kui (kanapojal) on suurem hari, (siis) see on kukk
Li suuri pala suu revitäp, peeni külläizen piäʙ vs suur tükk ajab suu lõhki, väike peab küllasena
P suukaa tämä tiep paĺĺo, a tšäeᴢ, tšämmälez on suur peukko kk suuga ta teeb palju, aga käes, kämblas on (ainult) suur pöial (= suuga teeb suure linna, käega ei käopesagi)
I suuri sõrmi pöial
J suuri sõrmi (Must. 183) keskmine sõrm
I suurõõ vatsaakaa suure kõhuga (rase)
M suurõt silmäd niku opõizõl suured silmad nagu hobusel (= väga suured silmad)
Li tšezällä püvvettii suurta kallaa suvel püüti suurt kala (= suuri kalu)
Lu sütšüzüll on lainõõt suurõpõt ku tšezällä sügisel on lained suuremad kui suvel
Lu täll on suur rikasuᴢ, a tämä ain rohkaap tahoʙ tal on suur rikkus, aga tema tahab aina rohkem
Lu se on suur sünti see on suur patt
M täll on taitaa suur tuska tal on vist suur mure
K emäz on suurõd vaivad nähnü rl (su) ema on suuri vaevu näinud
M kase on min̆nua vartõõ suur alu, suur abida see on minu jaoks suur solvang, suur ülekohus
M suur ooli suur hool, hoolitsus, mure
Lu suurõss duumass meni hullussi suurest mõtlemisest läks hulluks
J kase oŋ kumm: pikkõrain lahs de nii suur paametti pääᴢ see on (alles) ime: väike laps ja nii suur mõistus peas
P i uulõõ lõhkazi suurõss nagrussa huulgi läks lõhki suurest naerust
Lu miä suurt üvvää meelt idgin ma nutsin suurest rõõmust
M suur kolamin on kujalla suur kolin on õues
J on suur pouta, maa lõh-kõõʙ on suur põud, maa lõheneb
J suurõd vihmaᴅ, sis pillaab viĺĺaa (kui on) suured vihmad, siis rikub vilja (ära)
Ra tänävä on nii suur utu täna on nii suur (paks) udu
Lu suur tuuli suur (tugev) tuul
K tüttärikod laulõttii suurõll äälell tüdrukud laulsid suure häälega
I naizil õltii vikahtõõᴅ peenepäᴅ i mehilä suurõpaᴅ naistel olid vikatid väiksemad ja meestel suuremad
P menin tällie pajattamaa, tämä tetši suurõt silmäᴅ, mitäid ep tää läksin talle rääkima, (aga) tema tegi suured silmad (= ta imestas), midagi ei tea(dnud)
I menivät pro-gonallõõ, kaiee astik̆koo panivat suurõlõ kepile (nad) läksid karjamaale, selle (tõrva)tünni panid pika teiba otsa
I rohot siälä suurõt kazvivaᴅ kõrge rohi kasvas seal
I lumi suuri lumi (on) sügav
J suurõll (pitšäll) harkkamuzõll tšäümä suurte (pikkade) sammudega käima
M miä tap̆paalin tätä suurõõkaa rutuukaa ma jõudsin talle suure rutuga järele
I meeᴅ .. kuhõɢ suurõõ teχχee lähed .. kuskile pikale teele
J suuri uni sügav uni
P suku õli suur suguvõsa oli suur
Lu suurissa on suur on väga suur
Lu suur-suuri koto suur-suur maja
2. täiskasvanu, suur | vn взрослый, большой
Kõ sukkaa teen, suurõlõõ piäp tehä kahõsatšümmett silmä teen sukka, täiskasvanule (= täiskasvanu sukale) peab tegema kaheksakümmend silma
Kõ kokalla tehäz i aluzjupkõita, suuria vartõ i lahsilailõ heegelnõelaga tehakse (ka) alusseelikuid, suurte jaoks ja lastele
M lahs pajatap suurijõ juttujõ väl̆lii, siᴢ juõllaᴢ elä tuŋkõõ, var̆raa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib täiskasvanute juttude vahele, siis öeldakse: ära sega, vara vananed, kasvab pikk habe
I lahsõt kõittši suurõd i eloza ovaᴅ lapsed on kõik suured ja on elus
K suurõt tüttäred i noorõd naizõt tšäüsivät kõltaa täiskasvanud tüdrukud ja noored (abielu)naised käisid kolda korjamas
I suuri inehmine täiskasvanud inimene
J karjõ on suuriõ sikojõ, a tõin on sigaa põrsait rl kari on suuri sigu, aga teine (kari) on sea põrsaid
3. tähtis; suur | vn важный; великий; большой
P suur vid́d́es-päivä suur reede
M se tšihlago jo nätilpäivää päivännä, suur tšihlago see vastlapäev (on) ju pühapäevasel päeval, suur vastlapäev
M siis tuli suur pühä, seitsee näteliä enipäiväässaa siis tuli suur paast, seitse nädalat lihavõteteni
Kõ suur võõras pantii lavvaa õttsaa issumaa tähtis külaline (võõras) pandi laua otsa istuma
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks, ei taha tulla meie hulka
L harkkolaz õli suur tεätäjä Harkkolas oli suur külatark (~ teadjamees)
M täm on suur lurvi, ep kehtaa tehä milliz̆zee mit̆täiᴅ ta on suur laiskvorst, ei viitsi teha mitte midagi
J määretöin suur tšivi määratu suur kivi
J elä lõikka ilmõtoi suurt pala (leipä) ära lõika ilmatu suurt pala (leiba)
Lu suuri rikaᴢ väga rikas
■
Lu noorõn on suurõᴅ silmäᴅ, meeᴅ vanassi, mittä ʙ õõ tarviᴢ noorena tahad kõike, (aga) jääd vanaks, midagi ei ole (enam) tarvis
J miä pääzin suurõpõssi ma kasvasin suuremaks (= sain vanemaks)
J kõik tervüs tuli suurõpõssi tervis muutus tugevamaks
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
M mitä nii kaugaa mak̆kaaᴅ, jo suur päivä mis sa nii kaua magad, juba suur päev (väljas)
M alkõ tulla suurilla jalgoilla hakkas tulema suurte sammudega
I siiᴢ mois̆siossa tuõmmak kot̆too suurta teetä müü siis tuleme mõisast koju suurt teed (= maanteed) mööda
Lu siz jõgõz nõsap suurõõ vee siis tõuseb jões suurvesi
J suur vesi ~ suurõd veeᴅ suurvesi, kõrgvesi, tulv
Lu J suur meri avameri, ulgumeri, ookean
Lu suur meri ain šumizõʙ, siäll ain on lainõ avameri aina kohiseb, seal on alati laine(d)
Lu suurõõ meree aluᴢ kaugesõidulaev
I suurõza rättezä suurrätis
J suur nigl sukanõel, kotinõel
M suurõᴅ tšiitossõᴅ suur tänu, suured tänud
Lu suur leppä sanglepp, must lepp
Lu suur poltikaᴢ kõrvenõges
K suur põtkõᴢ harakputk
I suur putkõ naat
Ra suur tšärpein porikärbes, lihakärbes
J suurõt tükit seissa bataris suurtükid seisavad patareis
M suur ruikko (Set. 80) rõuged


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur