|
Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
suuto K-Ahl. L M Lu Li J-Tsv. I Суто Tum., g suuvvoo Lu Li suvvoo Lu suuoo J
1. kohus; kohtuprotsess, hagi | vn суд; тяжба
Lu pappi ja talopoika mentii suutoo preester ja talupoeg läksid kohtusse
M mentii suutoo, a mitä suuto suudiʙ mindi kohtusse, aga mida kohus otsustab
J mitä tälle suuto, ku sud́d́ on tuttõv mis (loeb) talle kohus, kui kohtunik on tuttav
L med́d́ell õli suuto meil oli kohus
L sis tehtii suuto siis peeti kohus
M i sis ku õli vajaga, ni meni aźźa suutoossaa ja siis, kui oli vaja, läks asi kohtusse
J jo kõlmõtt voott tšävvä suuoᴢ juba kolmandat aastat käivad kohut
J mie annan suutoo ma annan (asja) kohtusse
J kui va voolostii suuoss mittäit ep tuõ valmessi, siis kaipaan uje·znoi suutoo kui aga vallakohtust ei tule midagi välja, siis kaeban maakonnakohtusse
J suuto d́eel kohtuasi
2. kohtunik | vn судья
Lu mentii suuto ja suuto tšüsü talopoigalta: mihee siε anniᴅ vargassaa rattiiss mindi kohtusse ja kohtunik küsis talupojalt: miks sa lasksid aidast varastada?
Vt. ka merisuuto