[VOT] Vadja keele sõnaraamat

suvata K L P M Kõ S Lu Li Ra J (Kett. Ja-Len. Ku) suvat ~ suva J-Tsv. suvataɢ I (Ma) Су́ва Pal₂ K-reg₂, pr suvaan K L P Kõ Lu Li J suv̆vaan M Kõ S Lu suvvaan Lu Li suvan Ja J suv̆vaa I, imperf suvazin K P Lu Li J suvazii I
1. armastada; sallida; (meelsasti) tahta, tavatseda | vn любить; хотеть
L emintimä nõizõp sinua suvaamaa võõrasema hakkab sind armastama
S koko iää õmaa ain ittši, raz ei suvannu tätä kogu oma (elu)ea aina nuttis, sest ei armastanud teda
J taita suvata tõin tõiss ku ühtperä isuta kaglõstikkoo vist armastavad teineteist, kui ühtsoodu istuvad kaelastikku
M miä suv̆vaan kõv̆vii õm̆maa õpõttajaa ma armastan väga oma õpetajat
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
P säünäᴢ ep suvaa jarvyõ vettä säinas ei armasta järvevett
Lu a kotoleipä ku on minnua müü ni, kotoleipää miä suvvaan aga küll koduleib on minu (meele) järele, koduleiba ma armastan (tahan meelsasti)
K miä suvaan tširjoi lukõa ma armastan (mulle meeldib) raamatuid lugeda
Lu meijjee tšüläᴢ vätši pühänä suvvaaʙ koppiussa parvõõ meie külas armastab rahvas pühapäeval kokku koguneda
M täm suv̆vaaʙ ain vajõltõlla töitä ta armastab aina vahetada töökohti
M tämä suv̆vaap tõisia sõimata, tämä on sõimapappi talle meeldib teisi sõimata, ta on {s.}
M suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä armastab nalja heita
M katagasiineᴅ, neet suv̆vaavat kazvaa katagapõõsajõ välizä tõmmuriisikad, need armastavad (= neile meeldib) kasvada kadakapõõsaste vahel
2. kallistada | vn обнимать, обнять
Ra poika tahto tüttöä suvata, a tüttö juttõli: tšäed vällää, elä tuõ litši poiss tahtis tüdrukut kallistada, aga tüdruk ütles: käed eemale, ära tule ligi!
■
Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu se inemin kõrta vuuvvõz entä suvvaaʙ kk (egoisti kohta öeldakse:) see inimene armastab ennast kord aastas (= aasta läbi, alati)