[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tõkuta: tõkut Ke-Set. tokutaɢ I, pr tõkkuu, imperf tõkkuzin: tokkujõ I kukkuda | vn падать, упасть
I izen nukahtaa, ii lahsi maalõõ tok̆kuuʙ (last rinnaga toites) ise tukastan ja laps kukub (asemelt) maha