[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšehsipaikka L J-Tsv. I (Lu) tšehsi-paikka I tšehspaikka L P M Kõ Lu Ra I (K-Al. J) tšehs-paikk J-Tsv. tšespaikka Ra (Ja-Len.) keskpaik, -koht | vn середина, центр
M tšen bõ alguu aluttaisiᴢ, tšen bõ lõp̆puu lõputtaisiᴢ, ni hullu tšehsipaikaa kokuttaisiᴢ (kui oleks), kes alguse alustaks, (kui oleks), kes lõpu lõpetaks, (küll) siis rumal teeks keskpaiga valmis (koputaks keskpaiga)
J rautlehto tšehsipaikõss om painõttu niku bĺuudõtšk plekk (= plekitükk) on keskpaigast (nõgusaks) painutatud nagu alustass
L lahzõd issuzivad lavvaza tšehspaikkaza lapsed istusid lauas keskel (keskpaigas)
P vanass õli kahs riht, tšehspaikkaz õli rihenneüᴢ vanasti oli (elumajas) kaks tuba, keskel (keskpaigas) oli esik
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikaz elokkaat. rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas inimesed? – Maja
■
M leivää tšehspaikka leiva sisu.
Vt. ka tšehs-kõhta