[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšihua L M Lu J (K-Ahl. Li Ra) tšihhua Lu tšihuaɢ (vdjI) tših̆huaɢ I tšehua (J) kihua (Kr), pr tšihuʙ K P M Lu Li Ra J vdjI I kihub Kr, imperf tšihu J
1. keeda | vn кипеть
Ra i see kiisselvesi pantii tšihumaa i nii kavva keitettii, kui meni jämmiässi ja see kiislivesi pandi keema ja nii kaua keedeti, kuni läks paksuks
Lu ku pantii kala pannulõ tšihumaa i kalalt nõisi tšihumizõõ aikana häntä üleᴢ, siz jutõltii, se tääb üvvää püütüä kui kala pandi pannile küpsema (keema) ja kalal tõusis küpsemise ajal saba püsti, siis öeldi, (et) see ennustab head püügiõnne
Lu oi ku borbatap tšihhua oi, küll podiseb keeda!
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita kogu vesi läks mulle ajades keema
Lu vesi sihizeb jo, nõizõp tšihumaa vesi juba kahiseb, hakkab keema
Lu rokka tšihub ahjoᴢ kapsasupp keeb ahjus
M koorin tšihunnuisia omenoi koorin keedetud kartuleid
M tšihun̆nu muna keedetud muna
I miä õõ päivizä, niku aaduza tših̆huu mul on palju tööd, nagu põrgus keen
2. kobrutada, vahutada; kihada | vn бурлить, пениться; кишеть
J vesi kõik tšihub jõgõᴢ vesi lausa vahutab jões
Lu niku siplikkaa pesä tšihuʙ, nii paĺĺo vättšiä nagu sipelgapesa kihab, nii palju (on) rahvast
3. kihistada (naerda) | vn хихикать
Lu ku noorõd nagrõttii kõvassi ja tšihuttii, siz vanad jutõltii: elka tüü tšihukaa, tüü kusi rivaᴅ kui noored kõvasti naersid ja kihistasid, siis vanad (inimesed) ütlesid: ärge te kihistage, teie, kusurid