|
Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
tšimolain Kett. Lu Li Ra J tšimolainõ K-Al. J tšimolanõ J, g tšimolaizõõ Lu Li Ra J tšimolazõõ J = tšimo
1.
Lu tšimolaizõd eläväd mesisampaaᴢ, kopittavad mettä mesilased elavad mesipuus, korjavad mett
Lu tšimolain vunizõʙ mesilane sumiseb
J tšimolain puskaaʙ ~ Lu tšimolain ampuu mesilane nõelab
Lu tšimolain mürkküä lazõʙ mesilane laseb mürki (nõelates)
Li mõnt tšimolaisijõõ perettä on mitu mesilasperet (sul) on?
Lu emäin tšimolain emamesilane
Lu isäin tšimolain isamesilane
Ra piäʙ võttaa kuuzõõ pihkaa, tšimolaizõõ voskaa tuleb võtta kuusevaiku, mesilasvaha
Lu tšimolaizõõ sarjõᴅ, neiz on mesi mesilase kärjed (= meekärjed), neis on mesi
J tšimolaizõõ sammaᴢ mesipuu, taru
J lagõõ päälle laulotaa, tarõõ päälle tantsitaa. laki lautain, tari tamminõ. a se arvotuz on. tšimolazõõ rahnõ mõist lae peal lauldakse, tare peal tantsitakse. Lagi lauast, tare tammest. Aga see on mõistatus. – Mesilastaru
2.
J taita oŋ kuza tšimolaisiijõ pesä, ku nii kõvassi meelee haizõʙ vist on kusagil kimalaste pesa, kui nii tugevasti lõhnab mee järele
Li löüzin maass tšimolaizõõ pezää leidsin maa seest kimalase pesa.
Vt. ka emätšimolain, maatšimolain, mettsätšimolainõ, põlto-tšimolain, tüütšimolain