[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tšinnaᴢ Kett. K P M Lu J (Kõ Li) tšinnas K-Ahl. tšinnõᴢ Lu J, g tšintaa Kett. P M Lu J
1. (villane) labakinnas | vn рукавица, варежка
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani labakindad kätte
Lu tšintaad õllaa vüünalla, a tširves persee pääl, ku mettsää mentii labakindad on vöö vahel, aga kirves (taga vöö vahel) perse peal, kui metsa mindi
P konna õli suur niku tšinnaᴢ konn oli suur nagu labakinnas
Lu mehijee tšintaaᴅ meeste labakindad
Kõ meep iiri metsääsee [= mettsääsee], peen saanikko peräzä, peen tširves saanikolla, peenet tšintaat tšäezä (Len. 216) (muinasjutust:) läheb hiir metsa, väike kelk järel, väike kirves kelgul, väikesed labakindad käes
2. nahast v. presendist v. kummist labakinnas | vn рукавица (кожаная или брезентовая или резиновая); Lu tšintaad õllaa nahkazõd i prezentissa iĺi reziŋkassa {tš}-d on nahksed ja presendist või kummist (labakindad); Lu lapikkaad õllaa lõŋkõzõᴅ, on tehtü niglaakaa, alõzõd õllaa toož lõŋkõzõᴅ, teh́h́ää sukkapuikkojõõkaa, a tšintaad õmmõllaa nah-gõssa vai presentissa l-d on villasest lõngast (labakud), on tehtud (kinda)nõelaga, {a}-d on samuti villasest lõngast (labakud), tehakse sukavarrastega, aga {tš}-d õmmeldakse nahast või presendist; M tšintaad õltii nahkõzõᴅ kindad olid nahast; M alõtsõᴅ on villassa tehtü, a tšintaaᴅ ovad nahgassa, hoikukkõizõssa nahgassa {a}-d on villast (= villasest lõngast) tehtud, aga {tš}-d on nahast, õhukesest nahast; J vazikaa nahgõss saab õmmõll üvät tšintaaᴅ vasikanahast saab õmmelda head kindad; Lu lapikkaaᴅ, enn näitä piettii merel, tšintaajõõ süämmeᴢ l-d, ennemalt kanti neid merel, (nahk- või present)kinnaste sees
Lu nahka tšinnaᴢ nahklabakinnas
M tšinnaz lap̆paizõᴅ nahk- või presentkinnaste sees kantavad labakindad
■
K tšivizet tšintaat tšäezä rl kivist kindad käes.
Vt. ka nahka-tšinnaᴢ, tšäsi-tšinnõᴢ