Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
tširota M Lu tširotaɢ (Kett. P vdjI I Ma), pr tširon Lu tširoan M (P) tšir̆ro vdjI, imperf tširozin M Lu = tširoa
M sõittõlikko inehmin, suv̆vaap paĺĺo tširota riiakas inimene, armastab palju kiruda
P tämä koinattõlõʙ vai tširoaʙ ta vannub (ropult) või kirub
I sõittõlõmmaɢ, i siä minnua tširrood rõhgaa riidleme, ja sina kirud mind kõvasti
M kase meez on paha tšir̆roamaa see mees on kõva kiruma
M tšen tširos, siz halpaᴢ kes vandus, (see) siis halvati ära
M tširos pahall sõnalla vandus paha sõnaga
Ma elät tšir̆roaɢ ära kiru!
I ku ed annaɢ, siiᴢ lähep poiz rihessä i tšir̆roap sinnua kui sa (mustlasele midagi) ei anna, siis läheb toast välja ja neab sind